7. (55.) päev Auroras - esmaspäev

Pildil: Meil on kodus selline seade, mille käest saab häälega küsida asju ja siis kuuleb vastuseid. See toimib nagu Google otsing internetist, aga pole vaja ise ekstra kuskile arvutisse või nutiseadmesse minna. Tuleb valjust õelda, OK GOOGLE, ja siis esitada mingi küsimus inglise keeles. See on meil keldrikorrusel, sest see seade peab vist arvutivõrguga ühenduses olema. Aga kui esimeselt korruselt eriti valjusti midagi küsida, siis see seade vastab inglise keeles. See on umbes nagu hüüaks emale, et OK EMA, mis on täna lõunasöögiks. Ema siis vastab vastu, et ei ole midagi, sest poes ei ole käinud. Küsida võib mistahes asju. See seade on ühe üürniku oma.

Pildil: Keldrikorrusel on meil ka wc, dushinurk ja kraanikauss. Keldikorrusel, treppidel ja teisel korrusel on siin pehme vaipkate maas. Pesemisruumides on loomulikult keraamilised plaadid maas.

Pildil: Keldrikorrusle on meil ka pesumasin ja pesukuivati. Vasakult paistab sama pesemisruum, millest on eelnev pilt. Rohkem ma pilte keldrikorrusest ei tee, sest siin on tehnikat ja ma ei taha seda pildile jätta. Aga keldrikorrusel on meil korralik suure ekraaniga ja väga hea pildiga telekas, lisaks väga head kõlarid kodukinosüsteemiga. Keldikorrusel on ka muid asju ja seal saab ka elada.

Pildil: Täna käisin uuesti sporditarvete poes Play it Again Sport, kus müüakse nii kasutatud kui uusi spordivahendeid. Ma arvasin juba eile, et võibolla pean oma kiivri ringi vahetama ja täna käisingi seda ringi vahetamas. Eile ostetud kiivrit kandsin täna kodus peas ja see avaldas mulle liigset survet. eile panin ühe teise kiivri igaks juhuks omale kinni, sest arvasin, et teine kiiver on parem.

Pildil: Eile ostetud kiivri vahetasin selle kiivri vastu, mis on pildil. Hind oli sama. Loodan, et see ei avalda mu peale liiga suurt suvet ja see sobib mulle paremini. Ootan reedet, et seda kiivrit kasutada. See on firma Giro kiiver.

Pildil: Mu kodu lähedal on suhteliselt suur ala, kus on eri poode, asutusi ja söögikohti.

Pildil: See on lihtsalt vaade ostukeskuste alale. Samas on siin ainult üks suur pood, kus müüakse ka riideid. Ülejäänud hoonetes on näiteks tantsustuudio, jõusaal, baarid, võitluskunstide saal, bensiinijaam, autode hoolduse koht ja muud autodega seotud teenindusasutused, muusikariistade pood, toidupood jne. Täna oli väljas varjus vähemalt +6 C, päike paistis kuumalt. Ühel eelneval päeval sadanud lumi sulas kiirelt.

Pildil: See on minu poolt oodatud ja ihaldatud Mc Donalds'i Big Mac burger, mis maksab siin päev peale Broncos meeskonna mängu, ehk täna, 1,08$. See oli mu tänane lõunasöök.


Palgad ja jootraha Ameerikas. Korra kirjutasin, et USAs on miinimpalk 7,25 $ tunnis ja osariikides võib miinimpalga olla ka kõrgem. Colorado osariigis on miinimpalk 8,31 $ tunnis. Ameerikas on veel teist liikigi miinimupalk ja see on mõeldud nendes kohtades töötamiseks, kus makstakse jootraha. Sellistes kohtades on miinimplak tunnis Ameerikas üldiselt 2,13 $. Seepärast on Ameerikas söömas käies tungivalt soovitav maksta jootraha 15-20% arvest, sest nii saavad töötajad palka. Kui jootraha ei saa piisavalt, siis on kohustatud tööandja maksma ise juurde, et kokku tuleks tunnis ikkagi vähemalt 7,25 $. Colorados on miinimumpalk teenindusasutustes, kus makstakse jootraha, 5,29 $ tunnis. Meie, eestlased, püüame jootraha maksmisest kõrvale hoiduda, aga siin Ameerikas on sellega kohe nagu arvestatud, et klient maksab sisuliselt teenindajale palka. Mr X maksis alati korralikult 20% jootraha, kui käisime väljas öömas. Kui osta toitu kiirtoidukohtadest nagu näiteks McDonalds või see nuudlikoht ja muud sarnased kohad, kust pidevalt ostsime oma toitu Mr X-ga, siis jootraha maksta ei ole vaja.

Pildil: Sel ajal, kui üks üürnik koos oma sõpradega köögis küpsiseid kaunistas, hiilisin mina kodust välja. Tegelikult muidugi ei hiilinud, aga lihtsalt nii kõlab põnevalt. Pidin kokku saama jälle ühe uue mehega kodu lähedal olevas McDonaldsis. Kui sinna läksin, siis avastasin, et McDonalds on õhtul pimedas kuidagi eriti kole koht ja seal küll olla ei taha, kuigi mul oli plaan seal jälle odavalt süüa. Mees hilines 18 min, aga lõpuks jõudsin kohale. Läksime ühte teise kohta sööma, sest ma ei olnud õhtust söönud ja ma olin endale plaaniks võtnud, et mina söön õhtust ja mees maksab ja kui ta ei taha, ärgu ise söögu, aga mul oli kõht tühi. Mina sõin kiirtoidu eine, mis sisaldas paneeritud ja praetud krevette, friikartuleid ja karastusjooki. Friikartulid olid eriliselt head ja ülejäägi tõin koju. Tegelikult mul ei olnud sel hetkel vahet, mida ma söön, sest ma lihtsalt tahtsin süüa. Ameerikas kiirsöögikohtades karastusjooki juues meeldib mulle see, et joogitopsi saab piiramatul hulgal muudkui uuesti joogiga täita ja selle eest ei pea ekstra juurde maksma. Pilte mul sellest sündmusest ei ole.

Mees oli minust 6 a noorem ja ma ei tundnud, et ta mulle sobiks või meeldiks. Ta rääkis liiga palju, küsis liiga palju küsimusi, rääkis palju poliitikast, Trumpi valimisest ning arhitektuurist Ameerikas. Ühesõnaga tark mees tundus olevat, aga mulle oleks olnud mugavam, kui mees oleks olnud rumalam.  Mina talle meeldisin ja ta soovib minuga veel kokku saada, aga ma ei oska täna veel vastata, et kas ma tahan. Ma arvan, et ma ei taha. Tema arvates olen ma pärit Venemaalt, sest nii ma ütlesin talle ja siis pidin muidugi suutma rääkida oma elust Venemaal. Mul on siin lihtne venelannat mängida, sest mul on selline aksent ja ega kohalik inimene nagunii aru ei saa, mis riigist ma täpselt olen. Nagunii arvatakse, et ma olen Venemaalt ja seega miks mitte ütelda, et olen jah. Siiani olen alati ütelnud uutele tuttavatale, et olen Eestist, aga venelannat on ka tore mängida suvaliste vöörastega.

Miks sellest mehest kirjutada, sest ta oli 2014 aastal purjus peaga sõites politseile vahele jäänud. Tal oli huvitav karistus, millest ma ei olnud varem midagi kuulnud. Kui tema autoga sõitma hakkasime, siis ta pidi esmalt alkoholimõõtjasse puhuma ja kui sai kinnituse, et tal on hingeõhk puhas, alles siis saime sõitma hakata. Lisaks alkoholimõõdikule oli autos ka kaamera, mis on seotud alkoholimõõdikuga. Sedasi on ta pidanud kogu aeg alkoholimõõdikusse puhuma kaks aastat. Just lähipäevadel saab tal karistus kantud ja võib alkoholimõõdikust autos loobuda. Ma ütlesin talle, et tore ju, et nii saab kindel olla, et oled kaine ja kõik on korras, aga ta ütles, et ei ole selles midagi toredet, sest see on kallis lõbu. Ta peab puhumisseadmete ja kaamera eest iga kuu maksma veidi üle 80 $ ja nii 24 kuud järjest. Loomulikult oli tal vaja ka trahv maksta. Lisaks palkas ta ka advokaadi, et mitte saada vanglakaristust ja kulud advokaadile olid 5000 $ ringis. See alkoholipuhumise süsteem pidavat nii töötama, et kui puhudes selgub, et oled joonud, siis autot ei saa käivituda järgneva 24 h jooksul. Seega ei ole kasulik Ameerikas alkoholi juues sõidukit juhtida, sest see võib palju maksma minna ja hiljem on ka tülikas muudkui puhuda.

Kui mina koju jõudsin, siis oli 22:00 juba möödas. Olin kindel, et Mr M on ammu juba kodus, aga teda ei olnudki veel. Nii et tuligi välja, nagu oleksin salaja kodust välja hiilinud ja salaja tagasi tulnud. Mr M oli veel tööl ja peatselt kuulsin, et meile tuleb ööseks üks külaline. Minu esmane küsimus oli, et mis on tema sugu ja kus ta magama hakkab. Külaline on naissoost originaalis hiinlase välimusega tudeng, kes on sündinud Ameerikas. Ta jääb meile ööseks ja magab minuga koos samas voodis. Hommikul vara läheb koos Mr M-iga ära, kes ta linna sõidutab ja siis ta lendab hiljem juba kuhugi mujale edasi. Mr M tõi mulle McDonaldsist Big Mac burgeri, aga kuna mul oli kõht täis, siis hoian selle alles homseks.