12. (60.) päev Auroras - laupäev

Pildil: Ööbisime Winter Park linnas, mitte Fraser linnas. Hotell, Best Western, nägi väljastpoolt selline välja.

Pildil: Hotelli hommikusööki pakuti hotelli fuajees. Samas sai 24 tundi tasuta võtta puuvilju ja jooke nagu kohvi, tee ja sokolaadijook. Mina jõin eelmisel õhtul sokolaadijooki ja see oli nii mõnusalt magus ning kuum. Hommikusöögiks oli võimalik süüa jogurtit, saikesi, hommikuhelbeid, munaputru, mingit lihakotletti, puuvilju ning vahvleid. Munapudru ja kotleti pakkisin omale kaasa, et seda süüa peale suusatamist ja see maitses just siis tühja kõhuga eriti hästi.

Pildil: Pildi vasakul pool ääres kapi peal on masin, kust sai topsi sisse lasta vedelat vahvlitainast. Kohe selle kõrval oli kolm vahvliküpsetamise masinat, mille abil pidi iga soovija ise omale vahvleid küpsetama.

Pildil: Minu jaoks oli see esimene kord, kus ise niimoodi vahli küpsetasin. Kõigepealt pidi taina sinna  vahvliküpsetisse valama, siis masina kokku vajutama ja masina teist pidi pöörama. Seejärel ootama mõned minutid ja kui vahvel oli valmis, siis andis kell märku. Ma ootasin hommikusööki väga, sest mu kaaslane norkas terve öö ja ma ei saanud üldse magada. Ma togisin teda kogu aeg, et ta norkamise lõpetaks, aga talle see ei mõjunud kuidagi ja ta norskas edasi. Nii ma vaatasin öö läbi kella ja ootasin, et saaks kell ometi 6:30, sest siis hakatakse hommikusööki pakkuma ja nii oleks mul põhjus ja koht, kuhu toast minna.

Pildil: Kui tasuta antakse, siis tuleb ju võtta. Ma suutsin omale sellise koguse kokku ahnitseda hotellist. Tõin omale koju 7 õuna, 3 aplesini, 3 hommikupudru pakki ja 4 kiire hommikusöögi pakki. Mr M ise eriti puuviljadest ei hooli ja seepärast ahnitsesin omale süüa, et mul oleks puuvilju, mida kodus süüa.

Pildil: Hommikul ärgates oli -12 C, aga kui suustama hakkasime, siis oli juba soojem. Suusatamiseks oli ideaalne ilm, mul ei olnud kordagi palav ega ka külm. Terve päev oli ilus ja päikseline ning tuuletu. Suusatama hakkasime 9:30 ja suusatamise lõpetasime 13:30. See pilt on tehtud kohe hommikul umbes suusalaskumise keskel ja see on vaatega allamäge. On alles hommik, öö jooksul on rada hooldatud ja sellelt rajalt on alla lasknud ainult paar üksikut suusatajat.

Pildil: Samal ajal tehtud pilt kui eelminegi, aga see on vaatega ülesmäge. Minu algajatele mõeldud laskumisnõlva kõrguste vahe oli ainult 39m, aga mulle oli seda piisavalt. Nagu pildilt näha, õpetatakse väikseid lapsi just sellel algajatele mõeldud rajal sõitma.

Pildil: Päike on alles madalal ja liigub pildilt vaadates vasakult poolt paremale, et peale 14:00 millalgi minna paremal pool olevate mägede taha peitu.

Pildil: Istun suusatõstukil ja sõidan kõrgemale.

Pildil: Suusatõstukitele, millega mina sõitsin, sai kõrvuti istuda kaks inimest.

Pildil: See on see koht, kust tuleb peagi tõstuki pealt maha tulla ja alla suusatama hakata. Pildi keskel on post ja sellest postist paremal pool oli rada, mis oli mõldud algajatele edasijõudnutele ja seal sai kiiremalt suusatada. Postist vasakul pool oli rada täiesti algajatele ja mina sõitsin peaaegu kogu aeg seal pool, sest kiirem rada oli vahel ebatasane ja mulle see ei meeldinud. Kõige vasakpoolne laskumisrada, mis paistab pildilt poolikult, on tegelikult rada, mis algab kuskilt kõrgelt mäe otsast ja seda algajad ei kasutanud, sest see viis teise suusalifti juurde, mille piletit mul polnud.

Pildil: Need kaks mäenõlvalt laskujat on sellel rajal, mis tuleb kuskilt kõrgelt ja sellel rajal ma ei suusatanud. Läbi suusatõstuki paistab ka puude vahelt üks autoparkla. Täna oli suusamägedel vähem rahvast kui eile ja ju see oli seepärast, et inimesed tahtsid kodus rahulikult Jõule hakata tähistama. Me saime oma auto heasse kohta parkida ja olime suusaliftile väga lähedal.

Pildil: Nagu näha, oli ilm imeliselt ilus. Lehvitav suustaja on minu mehhiklasest kaaslane. Küsisin oma kaaslase käest, et kas ma võin suusavarustuse niikauaks oma kätte jätta, kuni ma ära lendan, sest äkki avaneb mul võimalus leida keegi, kes mu jälle suusatama viib ja siis on hea, kui mul on varustus olemas. Ta oli kohe nõus ja nüüd on mul olemas nii jope, kiiver, püksid, prillid, kindad, suusad koos klambritega, saabaste ja suusakeppidega. Nüüd on mul vaja vaid leida keegi, kes mu suusatama viib.

Pildil: Koduteel mõõdusime külmunud Idaho Spring joast.

Pildil: Peale suusatamist sõidutas mu kaaslane mu koju ja ma läksin kohe magama, sest olin väga väsinud. Kui üles ärkasin, oli aeg hakata Jõulupeole minekut sättima. Peole jõudsime umbes 20:00 õhtuks. Peopaik asus mu kodust umbes tunni aja autosõidu kaugusel (80km umbes) teises linnas nimega Longmont. See ei ole pilt majast, kus pidu toimus, aga umbes taoline see maja oli.

Pildil: Magustoiduks oli rasvas küpsetatud ja kaneeliga maitsestatud magusad jahutooted nimega bunuelos. Need ei olnud pehmed nagu on pannkook, vaid olid rohkem krõpsumad ja kui neist tükki hammustada, siis olid purud taga. Ma ei teagi, kas neist hammustati tükke või õigem on näppudega suure lataka küljest tükk murda ja nii süüa. Mulle need meeldisid. Keegi külalistest tõi selle toidu Jõulupeole.

Pildil: Mehhikopärane supp posole. Selle sisuks oli loomaliha ja maisiterad ja kindlasti muud ka. Kui ma kulbiga seda suppi omale taldrikule õngitsesin, siis ma püüdsin peaaegu ainult leent võtta, sest ma olen liha osas väga valiv ja tahan ainult puhast taid. Supis paistis olevat selliseid liha osi, mis mulle ei meeldi ja seepärast võtsin ma vaid leent. Maisiterad olid kuidagi suured ja ma ei saanudki aru, et tegu on maisiga enne, kui järgi ei küsinud, et mis see on. See oli hiiglamasuur pott, nagu oleks koolile või lasteaiale süüa tehtud. Ma ei tea, kus selline suur potitäis suppi valmis, sest tavalisele pliidile see ei mahu minu arvates. See supp oli peokülaliste hulgas väga populaarne. Supile võis ka veel mingeid maitseaineid juurde lisada, aga ma ei lisanud midagi. Kui supp oli taldrikule tõstetud, pandi supile juurde peeneks hakitud toorest kapsast. Mina selle supi maitset ei mäleta ja proovisin seda vaid korra. See oli hea supp, aga kuna ma olen liha osas nii valiv, siis selline supp ei ole just minu lemmikute hulgas.

Pildil: Nii kui peole jõudsin, siis pakuti mulle kohe mehhiklaste populaarset Jõulutoitu tamales. Seal oli neid kolme sorti. Üks oli chilli pipraga ja terava maitsega ja miskipärast oli see just esimene sort, mida ma sõin. Teine oli mehedama maitsega ja kolmas oli magus tamales. Tamales on maisilehe sisse mässitud maisijahust toode, mille keskel on omakorda kas liha, pipar, juust või midagi magusat. Ma ei tea, kuidas seda tehakse, aga selle tegemine pidavat väga palju aega võtma ja lisaks pidavat see olema kallis toit. See on küll kallis, aga kuna see on mehhiklaste Jõulutoit, siis seda siiski tehakse ja süüaks. See ei pidavat olema nende igapäevane toit. Ma sõin ka chilli pipraga tamales'd ära ja ei nokkinud pipraid välja, aga näiteks Mr M pipraid süüa ei tahtnud ja nokkis need tamales'e keskelt välja. See on toit, mida ma heameelega sööksin veel. Õhtu jooksul sõin seda ainult siis, kui peole tulin ja siis proovisin igast sordist ühe.

Pildil: See on juba poolenisti ära söödud liha, aga algselt oli terve see fooliumist anum täis suurt lihakäntsakat. See liha oli mõeldud panemaks taco'de vahele. Mina proovisin seda liha niisama ja mulle see maitses. Ma oleks seda palju söönud, aga ei pidanud seda viisakaks ja nii proovisin vaid natuke. Seal peres oli ka kaks koera ja kui koertele anti sellest lihakäntsakast eriti suur ilusa tailihaga tükk, siis mõtlesin küll, et miks ma ometi nii tagasihoidlik olin ja seda liha ei söönud. See liha oli tõesti väga maitsev. Taco on õhuke ja pehmest materjalist valge leivataoline asi, mida tehakse soojaks  ja siis pannakse sinna peale mingi toit, murtakse see umbes pooleks ja nii süüakse. Ma ei vaadanud kordagi, kuidas külalised seda liha koos tacoga sõid ja et mida sinna veel vahele pandi või ei pandud.

Pildil: Kui nägin, et ühed külalised tõid kaasa suure fooliumialuse täie salatit, siis tahtsin seda kohe süüa. Mitte keegi külalistest salatit ei puutunudki. Kui mul kõht veidi tühjaks läks, siis tegin ühe taco soojaks ja panin selle peale salatit ja sõin seda nii. Kohalikud muidugi ainult salatit ei söö, sest mehhiklased pidavat sageli töötama ehitustel ja vajavad tööks energiat, aga salat ei anna energiat ja nii nad söövad pigem liha. Etteruttavalt võin kirjutada, et ma olin kogu peo jooksul ainus, kes seda salatit sõi ja ma võtsin kogu selle salati omale koju kaasa. Ma olin selle üle väga õnnelik, sest ma ei ole Auroras elades peaaegu üldse köögivilju või salateid söönud ja nüüd saan paar päeva salatit süüa. Rohkem süüa nagu ei olnudki, aga millestki nagu puudust ka ei olnud. Ma sõin ka mõne sokolaadikommi ja jõin ilma alkoholita mullidega jooke ja mu kõht tundus kogu aeg täis olevat.

Pildil: Peol oli kokku umbes 28 inimest. Pidu käis peamiselt köögis ja kohe samal tasapinnal oleva köögilaua taga. Kes tahtis süüa, see istus ja sõi. Kõikidele kindlaid kohti ei olnud. Algul oli kaks lauda, aga peagi viidi üks laud ära, et teha tantsimiseks ruumi. Pildil paistab köögis olev köögitasapind, kus oli ka kraanikausi osa. Edasi akna all olid kaks lauda.

Pildil: Pildi paremas ääres on ümar tünnikujuline karaokemasin ja see oli ekstra selleks sündmuseks kohale tellitud vist Mehhikost. Parajasti üks Jõuluvana mütsiga hoiab mikrofoni ja laulab. Lauldi peamiselt hispaaniakeelseid laule ja ma ei tundnud neist mitte ühtegi laulu ja isegi mitte meloodiat. Lauldi väga valjust ja viisi pidamisest ei olnud lauljad midagi kuulnud. Mina ei laulnud ühtegi laulu. Seal filmiti nutitelefonidega üksteise laulmisi ja ma mõtlesin, et ma ei taha, et keegi mind filmib ja ma parem ei laula midagi. Nagu pildilt näha, oli alles vaid üks laud.

Pildil: Köögitasapind, kus hoiti osa söögivahendeid ja kus oli ka kraanikausi osa. Peol oli rahvast palju, aga miskipärast jäi pildile vähe inimesi. Nii kui pidu hakkas, olid peaaegu kõikidel seljas "koledad" Jõulukampsunid. Enamasti olid need ise kaunistatud kuidagi naljakalt või koledalt viisi. Näiteks kaabuga mehel on seljas kampson, mille kõhu osal on jõulukaunistused. Mustas kapmsonis naisterahval oli kampsoni ees värviline puhvis sata js see oli minu arvates kõikides tkõige koledam kapmson. Mina keeldusin omale koledat kampsoni selga panemast, sest mina läksin peole oma ilusa kleidi, sukapükste ja õlasalliga ja ma tahtsin olla ilus. Ma olin vist kogu seltskonnast ainus, kellel üldse kleit seljas oli. Teised naisterahvad kandsid kõik pükse ja peamiselt teksapükse. Mina olin ka ainus, kes kandis toasusse ja teistel olid välisjalanõud jalas nagu ikka siin maal kombeks on.

Pildil: Pilt on tehtud hetkel, kui peo seltskond oli kogunenud teise tuppa, kus oli ehitud Jõulukuust ja kuhu pidi peagi saabuma Jõuluvana. Jõulukuuse all olid kingipakid. Mina olin oma kingi juba eile oma mehhiklasest uuele sõbrale andnud ja ta seda kinki kaasa ei olnud võtnud ega kuuse alla pannud. Kui kuusea lt hakati kinke laiali jagama, siis ma seal kaua seda pealt ei vaadanud, sest ma ei tahtnud olla ebamugavas olukorras. Teadsin, et minu jaoks on ka mingi sümboolne kink, aga ma ei tahtnud seda teiste nähes kätte saada. Mu sõber tõi selle mulle ekstra teise tuppa.

Pildil: Tühi köök, sest külalised ootavad teises toas Jõuluvana saabumist. Kui vaadata osata, siis on näha, et köögi pliidi kõrval on suur supipott ja paremal pool pliiti on suur kauss bunuelosid.

Pildil: See pilt on tehtud ruumist, kus oli Jõulukuusk, aga pildi tegin hetkel, kui külalised olid teises ruumis söömas.

Pildil: Sealt ülevalt Jõuluvana tulebki ja lehvitab.

Pildil: Paistab osake Jõulupuud ja Jõuluvana, kes oli lühikest kasvu ja ekstra paksuks tehtud. Mehhiklased on enamasti lühemat kasvu.

Pildil: Jõuluvana istub Jõulupuu ees ja hakkab iga hetk kinke jagama. Kes kingi sai, tegi kohe oma paki lahti ja kõik nägid, mis kingipakis oli. Enamasti kingiti riideid nagu sokke ja pluusesid või kampsoneid. Olid ka prillid, meigikomplekt ja teksapüksid. Lapsed said mänguasju loomulikult. Keegi mingeid salme lugema ei pidanud, et kinki kätte saada. Jõuluvana ütles vaid kingi saaja nime ja nii saigi kingi saaja kingi kätte. Seal on vist mingi oma seltskonna loosidega kingipakkide süsteem ja enne loosi tõmbamist pidi ka kirja panema, et mida ma tahaks, et Jõuluvana mulle tooks. Mina muidugi loosipakkide süsteemist osa ei võtnud, sest ju need loosid on juba ei tea millal varem tehtud, kui ma oma sõpra veel ei tundnudki. Kui hoolega vaadata, siis on näha, et Jõulupuu näeb väja nagu Miki Hiir. Kuuse kõrval on Miki Hiire käed. Majaomanikule meeldib Miki Hiir väga ja seepärast on ka näiteks Jõulusokid ja muud Jõulukaunistused Miki Hiirega seotud. Kinke jagati umbes 23:00 ja 24:00 vahel. Kinkide jagamise ajal koputas uksele ka Politsei ja teatas, et nendeni on jõudnud kaebus lärmi osas. Ma seisin just sel hetkel välisukse kõrval ja nägin ja kuulsin esimesena Politsei koputust. Mu esmane mõte oli, et kas tullakse otsima narkootikume või kontrollima alkoholi tarbimist. Politsei oli väga sõbralik ja palus viisakalt vaiksemalt võtta ja aknad sulgeda, sest siis ei kosta lärm tänavale. Külalised muidugi imestasid, et kes küll naabritest on selline kaubupunn ja lärmi üle kaebas. Ameerikas vist ei tohi lärmata õhtul peale 22:00. Kui kell sai 24:00, siis hüüti valjust Häid Jõule ja kallistati igaüht. Nüüd sain ka mina lõpuks aru, et millal need Jõulud siis ikkagi on. 31. detsembril on aastavahetus ehk vana aasta õhtu ja siis oodatakse ka südaöö saabumist, et üksteisele head uut aastat soovida. Jõuludel on samamoodi, et 24. detsember on Jõuluõhtu ja siis südaöö saabudes algavad Jõulud. Peagi peale südaööd hakkasid külalised tasapisi ära minema. Mis sai öösel ja uuel päeval, sellest juba järgmise päeva jutus.

Pildil: Mina sain kingituseks midagi sümboolselt oma uuelt mehhiklasest sõbralt. Ma arvasin, et sümboolne kink on mingi väike ehe, näteks odav kaelakett või umbes midagi nii. Tema mõistes oli sümboolne kink seega toit. Ma sain teepaki, sokolaadi, kommi ja popkorni. Ma ei ole kunagi omale ise popkorni teinud ja nüüd ongi põhjus seda teha. Ausalt õeldes jäi mulle selline mulje, et ta oli oma kodus kappides ringi vaadanud ja sealt midagi kaasa haaranud ja nii mu kingipaki koostanud. Olin siiski tänulik, sest see on mu ainus Jõulukink sel aastal. Mina kinkisin talle midagi märksa kallimat ja konkreetset tema jaoks ja ta sai selle juba eelmine päev minu käest kätte. Seepärast olin ma üllatunud kui nägin, et ta juba sai mu kingipaki kätte, aga kinkis mulle ikka sellised asjad nagu ta kinkis. Ta vist haaras õe kodu kapist mulle juurde teepaki ja väikse sokolaadikommipaki, et kink oleks suurem, vähemalt nii mulle tundus. Ükskõik, kuidas see kink tehtud oli, peaasi, et ma sain ka kingi. Ma pole vist mitmel aastal mingit Jõulukinki saanud ja oli hea kinki saada. Näiteks oma õele ja isale ta ostis kingid viimasel minutil suusatamiskoha suveniiripoest ja seepärast on mul põhjust oletada, kuidas valmis tema kink mulle.