Thursday, December 29, 2016

16. (64.) päev Auroras - kolmapäev

Pildil: Täna hakkasime hommikul kell 7:00 sõitma St Mary liustiku (inglise keeeles glacier) suunas, et seal veidi matkata. Ilmaennustus lubas päikselist ilma ja +9 C soojakraade päevaks. Auroras oli ilm ilus, aga mägedes tuiskas ja sadas lund ning külma oli -5 C. Matka alguses asub parkimisplats asus 3150 m kõrgusle merepinnast ja minu kodus tumbes 100 km kaugusel. Sadas värsket lund, aga mägedes sõitsid juba lumehooldumasinad ja tegid sõiduteed puhtaks.


Pildil: Parkimisplats oli eraomandis ja seal olid välitualetid ja ma ei tea mis veel.


Pildil: Parkimise eest pidime maksma 5 $ ja mu matkakaaslane maksis selle kõhklemata. Mina ise oleks kuskile mujale parkinud, et vältida parkimise ees maksmist. Parkimiseks pidi vist täitma mingi sedeli paberil, ju sinna pidi kirjutama kuupäeva ja auto numbri, siis laskma raha ja sedeli metallist kasti. Minu tänaseks matkakaaslaseks oli mees, kellega olin käinud nii rulluisutamas, korra Hirveoja kanjonis matkal ja ka kinos.


Pildil: Ega mul ei tekkinud erilist tahtmist autost välja tulla, sest ilm oli selline, et parem istuks autos. Olin siiski matkaks sobivalt riides ja väljas ei olnud üldse matkates külm. Kuna tuiskas, sadas lund ja oli külm, siis ma algul eiriti pilte teha ei tahtnud, sest ei tahtnud nutitelefoni taskust välja võtta. Kõik matkapildid on tehtud siis, kui oli aeg matkalt tagasi auto suunas liikuma hakata ehk tagasiteel. Silt näitab, et 3/4 miili ehk 1206 m on St Mary liustiku alguseni. See oligi see matk, mis meil sel päeval ainult plaanis oligi. Lumel on näha meie jäljed, aga lisaks meile oli seal veel 4 inimest matkamas. Meie olime kõige esimesed ja kõige varasemad ja meil ei olnud mingeid samme ees ja rada oli kinni tuisanud ja pidime ise mõistatama, et kust ikkagi see õige rada läheb. Nii kui autoast välja tulin ja hakkasime matkama, hakkasin kohe kiirelt hingeldama. Siis ma veel ei teadud, et olen meretasapinnast nii kõrgel ja see seletas kiiret südametööd. Tegelikult olen tähele pannud, et meretasapinnast kõrgel matkates on raske ainult siis, kui minna ülesmäge. Nii kui on tasane pind või allamäge minek, siis ei tunne südame töös mingit erinevust ja väga kerge on.


Pildil: See oligi meie matka sihtkoht. Seal oli väike kinnikülmunud järv. Kui liustik soojal aastaajal sulab, küllap siis koguneb see vesi sinna järve. Asusime sel hetkel umbes 3270 m kõrgusel üle meretasapinna. Otse ees paistab mägi ja selle mäe ees on valge lumeväli ning see ongi tegelikult mäest allatulev liustik. Minu soovil läksime ka sinna liustiku alguskohta, et saaksin ikka ütelda, et olen liustikul käinud. Tegelikult ma olen elus varem Islandil liustikul käinud ja siis oli ikkagi kõikjal jää, aga täna oli ainult näha lummetuisanud luistikku ja jääd näha ei olnud.


Pildil: Vaade sama järve teisest poolest. Ka seal on näha mööda mäenõlva alla tulevat valget laia looklavat rada. Võin vaid ette kujutada, et ka seda mõõda võib üks liustik alla järve liikuda.


Pildil: Meil olid kaasas igaks juhuks ka lumekingad (inglise keeles snowshoes), millega saab koheval lumel liikuda ja ei vaju nii sügavele lumme. Ülesmäkke minnes me neid jalga ei pannud ja jätsime need järve äärde meid ootama, et tagasiteel need kaasa võtta.


Pildil: Otse ees on liustik. Kuna tuiskas ja maad kattis valge lumevaip, siis on silmal raske midagi eristada. Kui hoolega vaadata, siis on näha pildi vasakul pool olevat tumedamat triipu ehk see on üks mäekülg ja selle tagant kulgeb liustik. Paremal pool on samuti veidi tumedam mägi. Paremapoolse ja vasakpoolse mäe vahel oligi liustik. Meie läksime nii kõrgele, kus pildil keskel (veidi paremal) paistab väike must kivirahn. See oli selline hea sihtmärk, et lähme selle kivini ja siis tuleme alla tagasi. Metsa vahel oli rahulik ja tuult eriti ei olnud, aga luistiku alguskohas olid tugevad tuuleiilid ja tuiskas ning nähtavus oli väga halb.


Pildil: Liustiku äärel seistes märkasin, et seal ümbruses on puud lühikest kasvu ja sageli palja tüvega.


Pildil: Suutsin tuvastada ka päikese.


Pildil: Eemal olev valge laik on järv, mille ääres ennem seisime.


Pildil: Mets madalate ja jämedate puudega, millel on enamasti tüved koorest paljad. Ma ei oska arvata, et miks puude tüvedel ei olnud koori. See võis olla kuidagi tingitud selelst, et seal puhusid kogu aeg tugevad tuuled, aga vaevalt see koore minema puhub. Võibolla liustikule matkajal käivad seal oma jääkirkadega puutüvedel trenni tegemas ja nii tõmbavad puudelt koore maha. Kolmas teooria on see, et metsloomad söövad koore ära, aga küllap on koore puudumises inimkäsi mängus olnud.


Pildil: Üks pikk, jäme ja paljas puu, mis on kindlasti sooja päikse käes ideaalseks kohaks, kus istuda, süüa ja jalgu puhata.


Pildil: Otse ees on väike metallist sild. Kui silda ei oleks olnud, siis ma ei olekski aru saanud, et kuskil seal on tegelikult ka väike oja.


Pildil: Järve ääres oli ka mõnus puu istumiseks. Ma katsusin seda puud ja see tundus samasugune, nagu on merest väljauhutud puud rannas. Võibolla on järvevesi või liustik seda puud töödelnud. Pildi vasakul pool on ka mingi betoonist valatud piire. Ju see oli selleks, et pinnas ei liiguks edasi ühele või teisele poole.


Pidlil: Teel autosse panime matkamiseks lumekingad jalga, et siis on kindel tunne mäest alla minna ja ei ole libisemist vaja karta. Lumekingade talla all on väljaulatuvad metallist orad. Mu matkakaaslasel oli lumekingi kaks paari ja nii saime me mõlemad lumekingi kanda.


Pildil: Jäljed lumel. Need jäljed on tehtud juba lumekingadega mäest alla liikudes.


Pildil: Need jäljed on tehtud kuue inimese poolt, kes sel hommikul mäest üles liikusid ja sealhulgas ka meia jäljed on seal.


Pildil: Peale matkamist, mis oli tegelikult väga kerge, kui välja arvata ülesmäkke minek ja raske hingeldamine, läksime lähedal asuvasse linna Idaho Springs, kus asus Indian Hot Springs (Indiaani kuumaveeallikad).


Pildil: Kaarekujulise katuse all oli mineraalveega ujumisbassein, kus veetemperatuur oli keskmiselt 32 - 37 C.


Pildil: See on üks üle tee asuv öömaja, kus võiks näiteks ööbida.


Pildil: See, Indian Hot Springs, on Denverile vist kõige lähemal asuv kuumaveeallikas, aga see on tehislik selles mõttes, et seal on ümber hooned ja selle kasutamise eest tuleb maksta. Colorados on ka looduslikud metsikud kuumaveeallikate basseinid, aga need asuvad umbes kolme tunni autosõidutee kaugusel.


Pildil: Minu jaoks on veetemperatuur 32-37 C siiski liiga jahe ja seepärast ma basseini kasutada ei tahtnud. Seal tuleb iga asja eest eraldi maksta. Ainult selle basseini kasutuse eest tuli maksta pileti eest ühele 17 $ ja see hind kehtis vaid E-N, nädalavahetusel oli hind 19 $.


Pildil: Mina tahtsin minna geotermilistesse koobastesse mineraalvannidesse. Sinna maksis pilet ühele E-N 21 $. Need olid mõlemale soole eraldi ja nii me ei saanudki koos olla. Mina olin naiste poolel ja tema oli meeste poolel. Seal koobastes mineraalvannides võis alasti olla. Naised olid siiski enamasti bikiinides, aga mõned olid ka alasti. Meeste poolel olevat kõik mehed paljalt olnud. Seal ei tohtinud pilte teha ja seepärast tegin pildi telekaekraanilt, mis reklaamis neid vanne. Koobastes olid enmasti kaks vannilahtrit kõrvuti. Osades oli vesi nii kuum, et seal ei jakasnud kauem olla. Osade soli vesi ka kuum, aga seal suutsin kauem olla.


Pildil: Paremal pool on näha ühte vanni ja otse ees on veel üks vann. Kokku oli naiste poolel 4 vanni ja meeste poolel ka 4 vanni. Vannidest välja tulles oli jahe saal, kus istuda või lamada ja maha jahtuda. Nii sai mitmeid kordi käia kuumades vannides. Me olime seal kokku ainult tund aega, sest kuumades vannides vedelemine kurnas nii läbi. Mulle seal meeldis, aga veel parem oleks olnud, kui ma ei oleks pidanud seal üksi olema, kui oleks saanud seal olla koos oma emaga, sest siis me oleks seal tunde olnud. Tore oli sellegipoolest. Kui tahta näteks käia nii basseisin kui vannides, siis need kaks oleks kokku maksnud 32 $, aga ma ei tahtnud basseini üldse minna, sest seal on siiski minu jaoks jahe ja lisaks asusid vannid ja bassein hoon eri otsades, nii et ühest teise minekuks oleks pidanud läbi hoone fuajee kõndima ja siis veel pikki koridore edasi liikuma. Minu matkakaaslane maksis ka minu mineraalvannide pileti eest. Samas hoones sai veel muidki veeprotseduure teha, aga iga asja eest tuli erialdi maksta ja see teeb sellise koha külastuse väga kalliks. Ma olin siiski õnnelik, sest sain jälle ühe uue kogemuse. Islandil ma olen näiteks käinud vabas looduses asuvas metsikus kuumaveeallikas, mille kasutamine ei maksnud midagi.


Pildil: Idaho Springs piirkonnas oli kunagi palju kaevandusi, ju enamasti otsiti kulda. Autoaknast pildistasin kaevandushooneid.


Pildil: Idaho Springs piirkonnas oli kunagi palju kaevandusi, ju enamasti otsiti kulda. Autoaknast pildistasin kaevandushooneid.


Pildil: Tänane matkapäev hakkas vara hommikul ja nii olin kodus tagasi juba enne 14:00. Kõht oli väga tühi ja nii sõin lõunaks Vietnami restoranist ostetud suppi, mida käisin seal söömas juba enne Jõule. Tänagi maitses see suurepäraselt ja mul on veel sama suur kogus alles, et veel teine päevgi seda süüa.

No comments:

Post a Comment