Pildil: Täna käisime hilist hommikusööki söömas Mimis Cafe nimelises kohas. Enne sinna sööma minemist rääkisime jälle erinevatest asjadest rahulikult. Eelmisel õhtul läksime nii magama, et rääkisime rahulikult asjadest. Samas ma õppisin Mr X-i tundma jälle uuest küljest ja mulle see külg ei meeldi temas. Ta sai ikka väga vihaseks, kui ma ütlesin talle, et ma ei anna neid saapaid tagasi. Ta ütles mulle inetusi, mida ma siin kordama ei hakka.
Pildil: Mimis Cafe sisevaade. Mulle see koht meeldis. See ei näinud odava koha moodi välja, vaid oli kuidagi viisakas.
Pildil: Mimis Cafe sisevaade. Pikajuukselise tüdruku seltskond pidas seal näiteks sünnipäeva ja tema vastas pingil on ka kingihunnik.
Pildil: Mimis Cafe sisevaade.
Pildil: Mina sõin seal seeneomletti beekoni ja ürdikartulitega. Eestis saab paremaid kartuleid. Need ürdikartulid olid kuidagi liiga kuivad. Toit oli iseenesest hea, aga mul oli pärast veidi halb olla ja kõhus keeras.
Pildil: Magustoiduks ostsime kaasa võtmiseks muffineid. Minu muffin on pildil vasakpoolne ja see on kõrvitsamaitseline muffin. Mu lemmik on mustikamuffin, aga kuna kõrvitsamuffinit ma ei ole varem söönud, siis otsustasin selle valida. Ma ei ole seda veel kodus proovinud ja ei oska kommenteerida, et kas on ka hea. Meie arve kahele oli kokku 31 $.
Pildil: Õhtul kell 16:00 algas Jõulupidu samas kohas, kus käisime Tänupüha õhtusöögil. Seekord nägi laud selline välja ja muid pilte ma seal kodus ei teinud. Kohal oli 13 inimest ja oli lõbus. Seal olnud inimesi ma juba tundsin ja mõni oli uus ka. Seekord me hilinesime peole, sest ma magasin päeval kodus. Olin vist eelmistest päevadest ja riidlemisest väsinud ja vajasin natuke und. Söögiks pakuti kolme eri suppi. Kell 18:30 mindi välja, et 21:00 tagasi tulla ja kolme eri kooki süüa.
Pildil: Need inimesed, kelle juures külas käisime, elavad Throntoni linnas, mis on meie kodust umbes 30-40 minuti autosõidu kaugusel. Neil on kombeks alati just sel päeval korraldada Jõulupidu oma kodus, sest sel ajal toimub Throntoni linnas Jõulufestival. Kõigepealt süüakse nende juures kodus, siis minnakse koos Jõulufestivalile ja pärast tullakse tagasi ja süüake magustoitu. Kõigepale algab pidu loomulikult alkoholi joomisega ja söömine hakkab näiteks alles 17:00. Pildil on uisutamisplats.
Pildil: See on uisuplatsi jää. See ei ole päris jää, vaid siledatest ja tasastest plastikplaatiest tehtud väli uisutamiseks. Uisutamine maksis 3$, aga meist keegi ei uisutanud.
Pildil: Suures telgis oli soe, seal sai istuda ja muusikat kuulata ja vaadata. Seal mängis väike orkester ja lauldi Jõululaule. Ma ei tahtnud ühel kohal istuda ja käisin hoopis platsil ringi.
Pildil: Seal Jõulufestivali oli väga palju kuuski Jõulukaunistusetega. See on selline traditsioon, et firma või eraisik maksab kuuse eest ja kaunistab seda ja see on nagu võistlus, et kelle kuusk on kõige ilusamini kaunistatud. Ju raha läheb heategevuseks. Platsi keskel oli suur Jõulukuusk.
Pildil: Seal oli palju kohti, kust süüa osta ja söögi ostmiseks olid pikad järjekorrad. Me ei ostnud midagi süüa.
Pildil: Jõulukaunistus Jõuluvana saanis ja põhjapõdrad veavad saani.
Pildil: Eemalt pildistatuna kogu Jõulufestivali ala. Suvel, 4. juulil, toimub samas kohas Ameerika Iseseisvuspäeva tähistamine.
Pildil: Festivaliala on kaetud väikesteks tükkideks purustatud autorehvide tükkidega.
Pildil: Jõulukaunistus Lumemees.
Pildil: Jõulufestivali alal olid mõned väiksed majakesed, kust sai sisse vaadata ja mõnda majja sai sisse astuda. Pildil on Põhjapõtrade Haigla hoone.
Pildil: See on ka üks väikestest majadest, mis sinna platsile ekstra viidud oli. Kokkuvõttes võin õelda, et mulle seal platsil olla ei meeldinud, sest seal oli liiga palju rahvast ja samas oli suhteliselt pime ringi liikuda.
Pildil: Nagu Ameerikas kombeks, oli ka elav tuli platsil olemas.
Pildil: Seal olid ühes telgis jääskulptuurid, aga nende vaatamiseks oli hiigelpikk järjekord, sest kõik järjekorras seisjad tahavad eraviisiliselt jääskulptuuridega pilti teha. Meie seltskond läks sisse sealt kohas, kust teised välja tulid, sest meie ju eraviisilisi pilte teha ei tahtnud ja vaadata sai jääskulptuure ka niisama.
Pildil: Jääskulptuurid.
Pildil: Jääskulptuurid.
Pildil: Jääskulptuur, mis nägi välja nagu kiikhobu.
Pildil: Jõulufestival lõppes ilutulestikuga, mis algas 20:30. Ilutulestiku ja ka muude tulede vaatamiseks jagati kõikidele soovijatele tasuta erilisi prille. Ma püüdsin osad ilutulestiku pildid teha läbi nende prillide. Need prillid on erilised selle poolest, et kui mistahes tule suunas vaadata, siis tule asemel on lumehelbekese kujutis. Nii läbi nende prillide vaadates oli tunne, et ilutulestiku ajal on taevas lumehelbekesed. Mina ahnitsesin endale neid prille mitu paari, et neid ka oma lähedastele teinekord jagada. Kui ma ükskord õhtul autoga koju sõitsin, siis olid mul need prillid peas ja kõik tuled tee ääres või autode tuled või valgusfooride tuled nägid välja nagu lumehelbekesed. See on väga vahva vaade.
Pildil: Jõulufestivali ilutulestik.
Pildil: Jõulufestivali ilutulestik.
Pildil: Jõulufestivali ilutulestik. Külas sõime pärast kolme erinevat kooki, mida peoperenaine oli ise samal päeval küpsetanud.
Terve päeva jooksul oli meil hea läbisaamine Mr X-iga omavahel. Mina olin aga vastu võtnud otsuse, et ma kolin esmaspäeval ära mehhiklase juurde. Kui Jõulupeole sõitsime, siis küsis Mr X minu käest, et mida ma Jõuludeks saada soovin, aga ma ei vastanudki sellele küsimusele. Mulle tundub üha rohkem ja rohkem, et elu Ameerikas on võlts. Nii nagu filmidest näha, nii on ka tegelikus elus, et inimesed ütlevad üksteisele ainult ilusaid asju isegi siis, kui neile mingid asjad ei meeldi. Inimesed ei ütle välja tõde, sest tõde võib teisele inimesele haiget teha ja selle asemel üteldakse ilus vale. Loomulikult omavahel riieldes tuleb välja tõde, aga igapäevaelu vestlus on ainult ilujutt.
Kui Mr X oli eile õhtul tige, siis ta ütles näiteks, et ma ei ütlevat talle piisavalt tänan ja aitäh. Ma ei küsinud üle, et mida ta täpsemalt silmas peab. See on eestlaste ja ameeriklaste kultuuriline erinevus, sest ameeriklased ütlevad pidevalt tänan, palun ja aitäh. Ma ei arva, et ma olen ebaviisaks, aga ma ei tea neid hetki, kus ma ei ole Mr X-i arvates piisavalt tänulik olnud. Mr X-il on komme autosse istudes mulle autouks avada ja seejärel turvarihm ulatada. Ma tõepoolest ei täna teda sel hetkel, kui ta mulle ukse avab või turvarihma ulatab. Ma ei tea, mis võivad olla veel need hetked, kui ma ei täna teda, kuigi peaksin tänama tema arvates. Kui ma kellelegi midagi head teen, siis ma ei oota selle eest tänu, ma teen asju heast südamest, mitte seepärast, et midagi vastu saada. Ju siis Ameerikas tehakse asju seepärast, et kuulda tänusõnu ja seega ei tundu ameeriklaste poolt tehtud asjad siirad. Kui Mr X teleka mängima paneb, ei tea, kas siis peaksin teda kohe tänama selle eest. Kui ta õhtul tule kustu paneb, kas siis peaksin teda tänama kohe selle eest. Liigne peenutsemine tundub minu jaoks liialdusena.




























No comments:
Post a Comment