Lubasin kunagi kirjutada palga teemadel. Uurisin internetist, et Ameerikas on kehtestatud miinimumpalk tunnis, mis on 7,25$. Osariigid võivad kehtestada ise kõrgema miinimumplaga ja Colorados, kus mina elan, on miinimumplak tunnis 8,31$. 8,31 $ = 7,83 eur = 6,6 £. Kohalik elanik ütles mulle, et kui kätte saada vähemalt 12 $, siis on juba normaalne elada. Seega Veterani palk 20 $ tunnis on tõesti normaalne ja mitte väga madal. 20 $ tunnis makstakse veteranile prügiautoga sõitmise eest, mis tundub sellise töö eest olevat eriti hea palk. Palju mehhiklane palka saab, seda ma ei tea. Tean, et näiteks FedEx kaubaauto juht, kes sõidab vaid öösiti, teenib aastas 100 000$. Mina Mr X-i palka ei tea, aga umbes tean, et ta saab palka aastas vahemikus 100 000 - 150 000 $ ja sellise palga juures ta käitub, nagu ta ei saaks endale lubada oma palga eest teise inimese ülalpidamist.
Eestis on miinimumpalk tunnis 2,54 eur = 2,70 $ = 2,14 £. Inglismaal on üle 25. aastastel miinimumpalk tunnis 7,20 £ = 8,53 eur = 9,06 £. Nii vaadates on kõige parem elada Inglismaal. Kes küll tahaks Eestis tööd teha nii madala palga eest, aga ometi inimesed teevad tööd ja saavad sellist palka ja virelevad kuidagi.
Mr X elab rendikorteris, kus on kaks magamistuba ja ta maksab igakuiselt renti umbes 1600 $ = 1507 $ = 1271£. Sellised ongi Denveris tavalised rendihinnad. Me elame Denveri kesklinnast eemal sisuliselt Denveri linna servas, aga kesklinnas on rendihinnad veel suuremad. Nii palju, kui ma olen kohalikega rääkinud, on ka kinnisvaralaenude igakuised maksed umbes samas suurusjärgus.
Teema, millest lubasin kirjutada, on mägedes matkamise teema. Sain teada, et Colorados on Colorado Hiking Club ehk Colorado matkaklubi ja nendega on matkadel käimine tasuta. Võimalik on astuda selle klubi liikmeks, aga matkata on võimalik ka ilma klubi liikmeks astumata. Matkalised kogunevad kohtumispaikadesse ja sealt liigutakse ühiselt matkaradadele edasi. Ma võtsin ka selle klubiga suure entusiasmiga ühendust, aga siis sain teada, et need kohtumispaigad asuvad enamasti kuskil kaugel eemal Denverist ja see on igaühe enda asi, kuidas ta õigeks ajaks kohtumispaikadele jõuab. Mina autot ei juhi ja sellega minu matkasoovid kadusidki, sest keegi ei vii mind varahommikul näiteks 50km kaugusele, et seal teistega ühineda.
Ühe matka juht oli valmis mind oma autole võtma, käimiskeppe ja saabaste alla pandavaid naeltaldu laenama, aga ma loobusin. Ma pean tõele näkku vaatama, et mägedes on hetkel külm ja ilm võib kiirelt muutuda. Mul lihtsalt ei ole vastavat matkariietust ja ma tean, et ma olen paras külmavares ja seega loobusin talvistest matkadest mägedes. Mu talvesaapad näevad välja sellised, nagu need oleks matkasaapad, aga tegelikult need ei ole matkasaapad ja ma ei taha neid lumes sumbates ära rikkuda, sest siis mul ei ole jalanõusid, millega talvel üldse ringi liikuda. Suvisel ajal ma läheks küll matkadele. Mr X-l on mäesuusatamise pükse ja soojemaid kindaid, aga tema asjad on veidi vana-aegsed ja mina nende asjadega matkale ei läheks. Ma olen tema soojade talvekinnastega jalgrattaga ringi sõitnud, aga kindad on alati kiirelt seest märjaks läinud, sest kinnaste materjal ei hinga. Kindaid kuidagi seest kuivatada ei saa, sest siin ei ole radiaatoreid ja mul kuivasid kindad rattasõidul kinnaste kandmise pärast 3 päeva. Hiljem mõtlesin, et oleks pidanud kindaid kuivatis kuivatama, aga mine tea, võibolla see oleks kindad ära rikkunud. Seega talvistele matkadele ma ei lähe, sest keegi ei vii mind matka alguspunktidesse ja mul puudub ka matkavarustus.
Täna sain mehhiklase käest kinnituse, et ta tuleb mulle ja mu asjadele esmaspäeval järgi ja viib mind enda juurde. Seega olen ma rahulik, et mul on esmaspäevast alates uus koht olemas, kus elama hakata. Mu sisetunne ei ütle mulle mitte midagi selles osas, et mida mõtleb Mr X, et kas ta soovib, et ma jään või soovib ta, et ma lähen. Ma ei näe mitte mingeid märke selles osas, et ta sooviks mu lahkumist. Ta räägib pidevalt plaanidest ja kohtadest, kuhu võiksime koos minna ja mida koos teha ja niimoodi jääb pigem mulje, et ta soovib, et ma jään tema juurde. Minu arvates ta käitub minuga alatult, kui ei ütle mulle, et kas ma jään või lähen. Võibolla tema arvates on ta selle teema ammu minuga selgeks rääkinud ja seepärast ei pea ta sel teemal arutlemist enam vajalikuks. Mina igatahes ei ole enda jaoks tema käest veel kindlat vastust saanud. Ma isegi ei tea, kas ma tahaksin Mr X-i juurde edasi jääda, kui ta paluks mul jääda. Minu tagal on kindlustatud ja mul on mehhiklase juures kindel ja turvaline koht olemas.
Täna on neljapäev, aga mul on tunne, et homme pakin asjad ja juba lähengi ära. Täna on mul Denveris oleku 44. päev ja see on umbes täpselt pool aega, kui kaua olen Ameerikas kokku. Seega umbes (täpselt ei ole kokku arvutanud) 44 päeva olen veel. Sain ka mehhiklase käest teada, et ta ei sõida arvatavasti teise osariiki, vaid lendab hoopis Euroopasse, aga tal ei ole veel lennupilet ostetud ja seega pole ta oma plaanides kindel. Mina loodan, et homme hommikul saan minna ettevõtte külastusele ja siis on minu jaoks tähtsad asjad siin tehtud. Laupäeva õhtul ootab ees Jõulupidu. Siis veel pühapäev ja ongi esmaspäev, kus kolin mehhiklase juurde. Nii ma mõtlen oma peas.
Täna oli väljas päikseline päev, aga külma oli -10 C.
Pildil: Täna lõunaks sõin marjakorvikese kooki, jäätist, apelsini ja vaniljekreemi. Süüa ma ei viitsi üldse teha.
Pildil: Sebisin endale tasuta massaazi. Täna käisin eramassööri juures massaazis. Massöör õpib massaazi ja peab praktiseerima ja nii ma saingi tasuta massaazi. Tegin valel ajal suu lahti ja ütlesin, et ma olen ka massaazi õppinud ja nii tahtis tema ka minult massaazi saada. Pole midagi, tegin tallegi massaazi. Ehk saan edaspidigi tasuta massaazi ja ju siis pean ka vastumassaazi tegema.
Pildil: Õhtuks sõin pool kana ja köögivilju. Muu toidu, mis on taldrikul, jätsin homseks.



No comments:
Post a Comment