Pildil: Hommikusöögielbed olid otsa saanud ja pidin hommikuks ise omale midagi süüa tegema. Tegin kolmest munast omletti ja mul õnnestus see ilusti ringi keerata ühes tükis.
Pildil: Üks üürnik sulatas sokolaadi ja tegi sellest koogile katte. Natuke sokolaadi jäi üle ja ma kraapisin lusikaga omale paraja suutäie natuke magustoiduks.
Pildil: Hommikul sain e-maili samalt heas vormis olevast mehest, kellega käisin koos rulluisutamas. Ta kutsus mind lühikesele matkale ja võibolla ka peale matka teha koos midagi. Käisime matkal Deer Creek Canyon Park (eesti keeles kõlaks hirve oja kanjoni park) kohas. See oli minu kodust 50 min autosõidu kaugusel. Matk algas umbes 1850 m kõrguselt meretasapinnast. Mäetipp, Plymouth, mille otsa matkasime, oli 2217 m kõrgusel.
Pildil: Kaardi järgi arvutades pidi tee mäe otsa olema vaid 3,8 km, aga minu kella järgi oli distants mäe tippu 6,5 km. Meil kulus tippu minekuks kokku 1 tund ja 15 min. Algul oli rada veidi sopane, aga siin on punakas muld, mitte must muld.
Pildil: Pildilt on peaaegu võimatu aru saada, aga taevas lendavad 2 kulli (inglise keeles hawk).
Pildil: Samal pildil lendavad tavas kaks kulli, aga maapinnal lamavad 3 kitse, mida on kindlasti pildilt raske avastada. Seega kanjoni nimi õigustas juba ennast, sest nägime hirvi.
Pildil: Matkarada oli vahel kinnitambitud lumega rada, aga vahel oli rohkem jäisem, aga mitte liiga jäine. Matkates hingeldasin raskemini ja kiiremini, sest liikusime järjest kõrgemale, kus on hõredam õhk. Liiga raske ei olnud hingata ja matkakaaslane pidas ilusti minuga samas tempos liikudes vastu.
Pildil: Eesmärk oli jõuda mäetippu ja sinna ka jõudsime. Mäetipus oli vaatekoht.
Pildil: Siin on näha mind varju pealt pilte tegemas.
Pildil: Mäe tipust avanesid ilusad vaated. Matkapäev oli pilvine ja sooja vaid paar kraadi, aga mäetippu jõudes tuli päike välja oli mõnusalt soe.
Pildil: Eelnevad pildid mäetipust tegin selle kivihunniku otsast.
Pildil: Järgmised kaks pilti tegin mäetipus olles selle kaljunuki otsast. Seal oli mõnud istuda, ringi vaadata ja pilte teha.
Pildil: Eemalt paistab üks veereservuaar.
Pildil: Selle pildi keskel silmipiiri kohal on näha Denveri kesklinna kõrged hooned. Denveris oli ilm udune ja nähtavus oli halvem ja seepärast ei olnud Denver hästi näha, aga silm suutis seda siiski seletada.
Pildil: Üsna matkaraja alguse lähedal oli väikese küla moodi koht, kus oli suured eramajad.
Pildil: Matkaraja alguses liikusime mööda mägede vahelise lõhe ülemist äärt. Ju seda mägede vahelist ala nimetataksegi kanjoniks. Päike hakkab mägede taha peitu pugema, aga tegeliku päikeseloojanguni oli veel mõni tund aega.
Pildil: Matkaraja algul, kus me olime meretasapinnale lähemal, oli lund vähem ja pildilt paistab pruunika punaka mullaga matkarada.
Pildil: Peale matka hakkasime minu kodu poole sõitma, aga meil oli plaanis, et võibolla teeme veel koos midagi. Üks võimalus oli, et lähme koos kinno. Minu koduteele jäi täpselt üks kino ja läksimegi vaatama, et mis filme seal mängitakse. Ma teadsin, et just eelmisel päeval oli välja tulnud uus animatsioonfilm nimega Sing ehk eesti keeles laula. Mina olin huvitatud selle filmi vaatamisest, sest olin selle filmi reklaami korduvalt telekast näinud ja see tundus olevat selline film, mis mulle meeldiks. Ta oli ka nõus seda filmi vaatama ja ostis meile mõlemale kinopileid. Kaks kinopiletit maksid kokku peaaegu 20 $. Talle see film vist niiväga ei meeldinud, aga mulle meeldis väga, sest seal oli palju muusikat ja samas oli ka naljakas ja kurbi hetki, kus tuli peaaegu pisar silma. See on film, mida ma vaataks uuesti. Seal kõlasid sellised laulud, mida ka täiskasvanud teavad ja seepärast on see film sobilik ka täiskasvanutele. Lastele meeldib see film nagunii. Kinosaal oli selline, kus ei olnud nummerdatud istekohad ja istuda võis kuhu iganes. Kinosaal oli praktiliselt tühi. Selles kinos oli vist kokku 24 eri saali, kus näidati filme.
Pildil: Õhtul sain kokku oma uue mehhiklasest sõbraga ja käisime esmalt koos söömas, sest mul oli kõht väga tühi, sest ei ole olnud aega midagi peale hommikusöögi süüa. Mina sõin keskmise portsu suppi, mille sees olid nuudlid ja mingi liha ja ju veel midagi. Lauale toodi ka mingid idude või ubade võrsed, laim ja piparmündilehed ja need võisime ise soovi korral supile juurde lisada.
Pildil: Restoran nägi seestpoolt välja selline.
Pildil: Mina ja ka mehhiklane oma suppe lõpuni ei söönud ja ma pakkisin need kaasa, et saan mingil teisel päeval peale Jõule need kodus ära süüa.
Pildil: Õhtust sõime minu kodus tumbes 4 km kaugusel olevas vietnami restoranis nimega Pho 97. Mulle see supp meeldis väga.
Ma proovisin ka suusasaapaid jalga, et olla kindel, et minu jaoks on sobilik varustus olemas. Saapad olid mulle parajad ja ka kindad ja jope. Õhtul hiljem kodus rääkisin Mr M-le, et lähen suusatama koos ühe mehhiklasest mehega, ööseks koju ei tule ja edasi lähen veel ka Jõulupeole, seega koju jõuan võibolla alles pühapäeval.
No comments:
Post a Comment