Pildil: Täna käisin Denveri Kunstimuuseumis, sest sinna oli sissepääs tasuta. Sinna on iga kuu esimesel laupäeval tasuta sissepääs.
Pildil: Denveri kunstimuuseum on hoone, mis asub kahel pool sõiduteed. Hoonete vahel on maast kõrgemal asuv ühendusgalerii. Mina tegin pilti ainult peasissepääsuga hoonest, sest siis ma veel ei teadnud, et ka teisel pool teed hoone.
Pildil: Kunstimuuseum avati hommikul kell 10:00 ja mina jõudsin sinna umbes 11:00. Õnneks ei olnud järjekorda peaagu üldse, kuigi oli tasuta muuseumikülastuse päev. Piletit küsides küsiti minult, kas mul on isikuttõendav dokument kaasas. Mul ei olnud ja nii ütlesingi. Õnneks sellest polnud midagi. Küsiti veel, et kas olen Colorado (või küsiti, kas olen Denveri) elanik. Ma vastasin, et olen, sest kiiruga mõtlesin, et võibolla on tasuta külastused mõeldud ainult kohalikele elanikele. Minult küsiti ka minu elukoha postiindeksit ja selle ma ka neile ütlesin. Olin õnnelik, et sain sinna tasuta sisse ilma ühtegi dokumenti näitamata.
Pildil: Kohe piletikassa kõrval oli pood, kust sai kunstimuuseumiga seotud asju osta.
Pildil: Koos tasuta piletiga anti ka väike kleepekas, mille pidin riiete külge kleepima. Mulle üteldi nii, et selle esitades võin päev läbi muuseumisse sisse ja välja käia nii palju kordi kui soovin.
Pildil: Kunstimuuseumi poes müüdi ka sinist karu. See on tegelikult Denveri kesklinnas asuv samasugune hiigelsuur karu, kes vaatab ühe hoone akendest sisse, aga võibolla sellest kirjutan ma kunagi edaspidi.
Pildil: Denveri kunstimuuseumis on palju selliseid kohti, kus saab ise asju teha. See on näiteks moeateljee, kus saab ise riideid disainida.
Pildil: Sama riiete disainimise koht.
Pildil: Sama riiete disainimise koht.
Pildil: Minul meenub sõnaga kunstimuuseum eelkõige maalikunst ja maale seal ka oli. Mind jätsid maalid siiski veidi ükskõikseks sel korral, sest mul oli vaid piiratud aeg, et seal muuseumis ringi vaadata ja tahtsin saada kiire ülevaate kõikidest asjadest, mis seal eksponeeriti.
Pildil: See on üks paljudest kohtadest, kus sai ise midagi teha. Selles konkreetses kohas olid laual kaks mustrilist plaati ja sinna sai paberi peale panna ja siis läbi paberi mustreid teha.
Pildil: Värvilised klaasist või plastikust kivikesed olid mõeldud selleks, et maale vaadates jätta endast maha märge sellest, mida sa sellest maalist arvad.
Pildil: Eri hinnaguid oli 6, näiteks nagu optimistlik, empaatiline, segaduses, vihane, lootusetu ja veel üks.
Pildil: Siin on üks maal, mille kõrval seinal on näha koht, kuhu said neid värvilisi kivikesi panna.
Pildil: Siin on hästi näha topsik, kuhu sai värvilisi kivikesi panna.
Pildil: Vahel sai muuseumis istuda erikujulistel diivanitel ja tugitoolidel.
Pildil: Ma ei tea, mis selles kohas kujutatud oli, aga inimesed ronisid seal ja tegid pilte.
Pildil: Need on vist jaanalindude või mingite muude lindude moodi asjad, mille jalad moodustavad nagu varjualuse, mille all sai istuda. Veidi eemal seinal on veel nagu kaks laudplaati ja seal sai ka istuda ja seal tehti ka pilte.
Pildil: Mulle ilmselgelt meeldivad kõige rohkem igasugused skulptuurid.
Pildil: See on üks paljudest kohtadest, kus sai ise midagi teha. Siin sai ise postkaarte teha. Postkaardid olid seal juba olemas, vaja oli sinna peale vaid eri templite abil pilte lüüa, mark peale kleepida ja siis oleks võinud neid postkaarte postiga saata. Ma mõtlesin ka postkaardi teha, aga siiski ei teinud.
Pildil: Arvatavasti Indiaanlast kujutav skulptuur.
Pildil: Jälle üks ilus skulptuur, kus on kaks hobust, keegi ratsutab hobuse seljas ja lisaks on mõlemal pool hobuseid mehed kõndimas.
Pildil: Naise kujutis, kes arvatvasti imetab last, samal ajal lamab koer jalge ees ja teine laps on klammerdunud jala külge.
Pildil: Indiaanipealiku kujutis. Kui õigesti mäletan, siis oli see mees pärit Saksamaalt, aga ma võin ka eksida. See on kindel, et ta ei olnud põlisameeriklane, sest see jäi mulle lihtsalt meelde, et ta oli hoopis Euroopast.
Pildil: Tundub olevat jälle indiaanlase kujutis.
Pildil: Kunstimuuseumi aknast paistab kupliga hoone. Kui ma õigesti mäletan, siis see on Colorado osariigi Kapitooliumihoone, mille 13. trepiastmel asub märk, et see koht asub täpselt ühe miili kõrgusel. Olen seal käinud ja seal trepiastmelgi pilti teinud. Loodan, et ma seda kupliga hoonet mingi teise hoonega sassi ei aja.
Pildil: Tundub, et indiaanlase moodi mees jookseb ja ta mõlemas käes on maod.
Pildil: See on üks paljudest kohtadest, kus sai ise midagi teha. Selles kohas sai jälle ise midagi riidetükkiega teha.
Pildil: Denveri kunstimuuseumis eksponeeriti ka mööblit.
Pildil: See on Buda kuju aastast umbes 1800 ja pärineb Taist.
Pildil: See on kujutis ohjeldamatust hobusest koos ratsanikuga. Eriti tore on hobuse esikapju hoidev mees. Kuju pärineb Indiast aastast 1600.
Pildil: See on üks paljudest kohtadest, kus sai ise midagi teha. See on ainus koht, kus ma ka ise midagi tegin. Teha sai rinnanõla moodi asja. Selle tegemiseks pidi esmalt terva puupulga abil õhukesele metall- või fooliumilehele sisse vajutama jooned. Sellele metall-lehele oli peale kleebitud pilt, et selle järgi jooni sisse vajutada. Pilte oli erisuguseid. Mina valisin oma pildiks päikesepildi. Kui pilt oli tehtud puupulga abil, siis pidi metall-lehe pooleks murdma ja läbi selle torkama plastikust lusika varre. Seejärel pidi metall-lehe servad ilusasti ära muljuma, et plaat püsiks lusika küljes. Mina muljumises ennast eriti osavalt ei tundnud ja kleepisin kleepeka abil plaadi lusika külge. Edasi pidi kaks väikest lusikat suure lusika varra külge kleepekaga kleepima. Lusika taha küljele panema rinda kinnitamiseks nõela ja oligi toode valmis.
Pildil: Minu tehtud rinnanõel nägi selline välja. Plaanisin seda täna õhtul Jõulupeol kanda, aga siiski ei kandnud.
Pildil: See on mudanaine.
Pildil: See tundub olevat põlisameeriklaste hobune.
Pildil: Kokkumurtud tekkidest või mingitest muudest riideesemetest moodustatud kõrge virn. Ma olin seal kunstiumuuseumis ainult 2 tundi ja kiirustasin kogu aeg, et jõuaksin kõike kasvõi natuke näha. Sinna minnes peaks ikka palju rohkem aega varuma. Ma läheksin sinna muuseumi uuesti.
Pildil: Lõunat sõime pannkoogikohas, kus olime ka varem käinud pannkooke söömas.
Pildil: Mina sõin kõigepealt kartuleid. Küsisin, et kuidas seda tehakse ja kelner pakkus välja, et lõigatakse peenikesed toore kartuli ribad ja siis seda küpsetatakse grilli vahele kokku muljutuna.
Pildil: Minu põhisöögiks olid maasikatega ja vaniljekreemiga õhukesed pannkoogid. Need olid suurepärased, aga ma sõin ära ainult pooled ja ülejäänud võtsin koju kaasa.
Pildil: See on mustikasiirupi anum, mida Mr X ja mina suutsime päris palju toidu juurde valada. Kui klient lauda istub, siis on need anumad alati täis.
Pildil: Peale lõunasööki läksime mulle Jõulupeoks uut pluusi ostma. Pluusist mul pilti ei ole. Tegin poes pilti Broncos Ameerika jalgpallimeeskonna fänniriietest. Selliseid riideid kantakse siin päris palju. Broncos on Colorado Ameerika jalgpallimängu meeskond ja siin elatakse nendele mängudele hoolega kaasa. Lisaks käisime ka vabaajapoes ja ma sain omale lõpuks uued kilepüksid ja nüüd saan tervete pükstega ringi liikuda ja ei muretsema katkise argivahe pärast.
Pildil: Õhtul käisime Jõulupeol, mis hakkas kell 18:00. Me hilinesime natuke, aga olime siiski praktiliselt esimesed külalised. Ma ei tea kuidas mul küll õnnestus teha pilt nii, et ühtegi külalist ei jäänud piltidele. Seal oli umbes 40 külalist. Kuuse kõrval paremal pool oli veinilaud, kus oli vist 28 eri veinipudelit.
Pildil: Köögis oli kaks lauda, kus hoiti nii külma kui sooja toitu. Igaüks pidi ise taldriku võtma ja valima mistahes toitu. Toitu söödi püsti kus iganes keegi juhtus seisma ja sööma. Rahvast oli nii palju, et ei olnudki mõeldud, et küalised istuvad ja söövad.
Pildil: Köögi kõrval oli veel üks tuba, kus oli ka söögilaud, aga see oli tühi. Mõned suutsid seal endale mugava istumiskoha leida. Ma väsisin ka seismisest ära ja lõpuks istusin ka sinna. Peale minu ja Mr X-i oli külas veel üks paar, kes jäi sinna külla kõige kauemaks. Me lahkusime peolt alles öösel kell 1:00, aga teised külalised olid juba varem tasapisi muudkui ära läinud. Mulle selline pidu eriti ei meeldi, sest ma ei tundnud peaaegu kedagi ja siis on päris üksik tunne suure seltskonna keskel olla. Samas jätkus küllalt uudistajaid ja juba vanu tuttavaid, kes tahtsid minuga suhelda ja ega ma ei saanudki palju aega üksi olla. Süüa sai seal palju nii soolast kui magusat. Mind alkohol ei huvita ja mina jõin alkoholivabu jooke. Iga külaline pidi vist pudeli veni sinna kaasa tooma ja mõni külaline tõi ka süüa kaasa. Meie viisime sinna kaks veinipudelit. Järgmisel laupäeval on jälle üks Jõulupidu, kuhu lähen koos Mr X-ga. See on samas kohas, kus käisime Tänupüha õhtusöögil.
Läbisaamine on mul Mr X-ga hea, me ei riidle omavahel. Päeval ta ütles mulle, et tahab mind oma kirikusse Jõulude ajal viia ja siis ma küsisin, et see tähendab, et ma olen Jõulude ajal siin. Ta vastas, et oled jah Colorados. Mulle see just head tuju ei tekitanud, sest ta vältis otse välja ütlemist, et kas ma saan tema juurde jääda või pean ära minema. Ma ei lasknud sellest omal tuju ära rikkuda.
No comments:
Post a Comment