Eile õhtul magama jäädes mõtlesin, et küll Mr X oli ikka imelik ja alles nüüd saan aru, et ta käitus vihane olles väga inetult ja halvasti. Mõtlesin, et küll on ikka hea, et ma Mr X-i juurest ära tulin. Tegelikult on ju arusaamatu, kuidas üks inimene võib teisele midagi halvasti ütelda ja vihahoos mitte suuta kontrollida oma sõnu ja seda kõike siis, kui inimesed on alles üsna uued tuttavad. Kartuli pärast riidlemine on ikka üks eriline riidlemine.
Pildil: Teiste üürnike poolt isetehtud küpsised.
Kõige esimene imelik käitumine Mr X-i poolt oli tegelikult sel päeval, kui käisime koos kinos minu Denveris oleku 24. päeval. Kui tulime oma kinoistmetelt ära, siis mulle tundus, et Mr X kiirustab mind välja, aga mina tahtsin enne õue minemist korralikult riidesse panna. Tema oli juba riides, sest tal oli ainult jope. Mina pidin aga esmalt selga panema fliisi, siis salli, jope, mütsi ja kindad. Panin oma riided koridoris olevale tasapinnale ja hakkasin riietuma. Mr X aga haaras sel ajal juba mu plakati, mida ma olin ühe filmis osaleja käest saanud ja käitus, nagu ta tahaks, et ma teeksin kiiremini, et kiiremini välja jõuaksime. Ma ei tea, miks tal oli vaja kiirustada. Me seisime niigi juba välisukse kõrval ja ükskõik, kui palju inimesi välja tuli, me oleks ilusti uksest välja saanud ilma trügimiseta.
Ma haarasin plakati kiirelt tema käest tagasi. Ma olin suutnud kogu selle filmi aja plakatit nii hoida, et see kortsu ei läheks, aga tema võttis selle ja muljus kokku. Seepeale ma jätkasin rahulikult riidesse panemist, aga Mr X hakkas mind siis süüdistama, et ma olevat tema peale vihane ja et ma olevat talle mingi sellise kurja pilguga otsa vaadanud, mida ta pole ära teeninud. Lisaks süüdistas mind, et ma olevat kinos maganud, sest ta nägi, et mu pea olevat muudkui jõnksunud. Mul polnud aimugi, et mis tal äkki hakkas ja miks ta mind kurjas pilgus süüdistab. Ise mõtlesin, et ju talle saadeti mobiili abil mingi sõnum, mis talle ei meeldinud ja ta seepärast oli ärritunud. Ma ei maga kunagi ei teleka ees, teatris ega kinos, ma ei suuda isegi bussis või lennukis magada ja rääkimata siis kinos magamisest.
Pildil: Teiste üürnike poolt isetehtud küpsised.
See oli suusafilm ja seal oli selline muusika, millele ma muusika rütmis muudkui peaga ja ülakehaga kaasa nõksutasin ja mingist magamisest polnud juttugi. Igatahes ta süüdistas mind mingis ebainimlikus kurjas pilgus ja see jäi mulle arusaamatuks. Tuli välja, et tal oli mingis varasemas suhtes olnud mingi halb kogemus kurjusega. Igatahes on raske, kui süüdistatakse sellises asjas, mida ei ole teinud ja siis hakkadki uskuma ja välja mõtlema, et mida ma siis tegin ja ju ma siis tegin midagi nii halvasti. Me ei suhelnud terve autosõidu aja kuni koduni ja ka kodus ma ei rääkinud temaga sõnagi. Lõpuks ta tuli ise mu juurde rääkima ja vabandas. Sel õhtul juba mõtlesin, et tal on mingid probleemid, mida ta ise ei suuda lahendada, aga siis ma veel ei osanud näha seda, et tal on probleemid viha kontrollimisega.
Kui ma talle ükspäev oma plaanist rääkisin, et tahan Ameerikasse kauemaks jääda, siis eks talle tuli see ootamatult ja ta reageeris sellele ka vastavalt. Tema suurim hirm oli sel hetkel see, et äkki ma kohtan teisi mehi või äkki ma tahan kellegi teise mehe juurde minna. Vihahoos ta ütles mulle, et ma olen tema jagu kuni algse äralennupiletini, mis tema ostis. Ükski inimene ei ole kellegi omand, aga tema käitus, nagu ta omaks mind ja nagu tal oleks minule mingid õigused. Ma ei hakanud sellise jutu peale riidu üles kiskuma ja mõtlesin, et las ta arvab niimoodi.
Pildil: Teiste üürnike poolt isetehtud küpsised.
Mr M-i pool on elu teistmoodi. Olen nüüd siin juba 6 päeva elanud ja hakkan aru saama siinsest elukorraldusest ja asjadest. Mr M on suhteliselt tagasihoidlik mees, ta on lahutatud vist paar aastat tagasi ja elab üksi. Mulle tundub, et Mr M tunneb suurt vajadust suhtlemise järgi ja talle meeldib olla köögis sel ajal, kui teised üürniku on seal. Talle vist meeldib üks üürnik, aga sellel on oma poissõber ja seepärast ei ole Mr M-il pääsu lähenemiseks, pealegi üürnikule ei paista Mr M just selles mõttes meeldivat. Mr M-il on komme majutada oma koju vööraid või abivajajaid, nagu näiteks mina. Kui ma siit ära lähen, siis tulebki juba järgmine minu asemele. Mr M paistab olevat väga lahke ja suure südamega abivalmis inimene.
Mr M-le meeldib üürnikega suhelda. Üürnikel käivad külas sõbrad ja kui ka need on köögis, siis Mr M istub seal ja lobiseb nendega. Eile õhtul tulid näiteks ühele üürnikule sõbrad külla, et küpsetada küpsiseid. Ise nad tegid küpsisetaigna ja siis küpsetasid mitu plaaditäit. Mr M muudkui istus seal ja lobises ja vahel rääkis oma ideedest, et mis võiks edaspidi küpsetada. Üürnikud on ju siiski üürnikud, mitte sõbrad ja omanik tunneb üürnikke seepärast, et üürib oma kodu välja. Mr M käitub aga üürnikega, nagu nad oleksid tema sõbrad ja see on tegelikult päris mõnus ja sõbralik õhkkond. Mina olen jällegi selline, kes läheb pigem omaette oma tuppa ja tegeleb oma asjadega, mitte ei vahi tunde, mida teised teevad. Mul on iseendaga ka hea olla.
Pildil: Täna oli väljas imeline päikseline ilm. Külma oli vaid - 4 C. Minu kodutänav on väike ja selle teed oli kõva lumekihi all, nagu mu lapsepõlves tänavad. Sellisel tänaval saaks iluuiskudega uisutada.
Üha rohkem taipan, et siin on üürnikel köögis igalühel oma asjad. Üürnikud küll räägivad, et jah, sa võid kasutada neid, aga ma ei saa aru, kas nad ütlevad seda viisakusest või mitte. Üks üürnik, kellel on isiklik nõudekuivatusrest, hoidis oma restil mitu päeva ühte nõud, mis ei olnud tema oma. Mina seda ei teadnud. Ükspäev vaatan, et miks on see ese kuivatusresti vahetanud. Siis taipasin, et see, kellel on isiklik kuivatusrest, on selle ühe eseme teisele restile sokutanud, selle asemel, et see ese kuskile kappi ära panna. Seepärast mõtlengi, et Ameerikas on inimesed siiski võltsid ja ainult naeratavad üksteisele ja näivad sõbralikud, aga mis neil seal ilusa ja viisaka maski taga toimub, seda ei tea.
Pildil: Jõuluehetes maja minu kodupiirkonnas.
Siinsetel üürnikel ei ole kommet näiteks nõude kuivatusresti tühjaks tõsta asjadest. Neil on komme muudkui asju sinna juurde kuhjata. Mina olen see, kes püüab kuivad nõud restilt ära tõsta ja siis on ruumi uutele märgadele nõudele. Täna just tõstsin kuivi nõusid restilt ära ja siis samal ajal hakkas üks üürnik kohe sinna märgu asju peale tõstma. Mõtlesin küll, et inimestel on asjadest eri arusaam. Kas tõesti ei või oodta, kuini kuivad asjad on ära tõstetud, et kas peab kohe märjad asjad kuivadele peale panema. Ju siis nii peab.
Pildil: Jõuluehetes maja minu kodupiirkonnas.
Eile otsis üks üürnik vist oma teelusikat ja leidis selle valest sahtlist. Ma siis ütlesin, et kui nõud on vales kohas, siis arvatvasti mina olen need valesse kohta pannud, sest ma ei tea veel täpselt, et kelle oma mis on ja kus isiklikke asju hoitakse. Kui noad, kahvlid, lusikad on kõik sarnased, siis on mul keeruline mõista, et kelle on mis ja kus on selle õige sahtel. Täna hommikul, kui köögis toimetasin, siis sain ühe üürniku käest jälle selgemaks, et kuigi kõik muudkui räägivad, et kõike võib kasutada, siis tegelikult tahab ikka igaüks ainult enda asju kasutada ja teise vahenditest hoitakse eemale. Ju siis see tähendab ka ühtlasi, et kuigi nad räägivad, et kasuta jah mu asju, siis tegelikult nad ei taha, et keegi teine nende asju puutub. Ma püüan tegelikult ainult Mr M-i asju kasutada, aga vahel ju ei tea, kas see pann, mis on ühises pannide kapis, on kellegi isiklik või privaatne. Ma ei lase ennast tegelikult sellistel pisiasjadel segada. Kui asjad on ühises kööginõude kapis, siis kasutan neid. Kui asjad on kellegi isiklikus sahtlis või kapis, siis neid ma ei puutu.
Pildil: Jõuluehetes maja minu kodupiirkonnas.
Mr M sättis ükspäev külmkapis asjad nii, et ma saaksin ka aru, kus on tema asjad ja et mida ma võin süüa. Eile vaatasin, et üks üürnik lõi külmkapi sisu uuesti segamini, sest tal oli kiirelt vaja oma asju sinna panna ja siis liigutas asjad ringi, et oma asjadele ruumi teha. Siin on siiski elu tore, sest siin ei karju või riidle keegi ja vähemalt väliselt on kõik omavahel sõbrad. Kui Mr M näeb, et ma teen söögi tegemist pilte, siis ta arvab, et ma õpin söögi tegemist selleks ajaks, kui ise jaanuaris Inglismaale sõidab ja ma siia jään. Ma ei ole aru saanud, et kas ta ikka lendab Inglismaale või mitte. Tal passi ei ole veel reisimiseks ja passipilti lubab iga päev muudkui tegemas käia. Lennupilet on tal vist olemas, aga võibolla ei ole ka, ei saa täpselt sellest aru. Mina olen aru saanud ainult kuupäevadest, et ta lendab Inglismaale oma sõpradele külla 31. detsembril ja tagasi 12. jaanuaril, aga eks paistab, kas nii ka on. Kui miski ei muutu, siis olen mina tema laste hoidja 27. detsembril, sest ta ise on tööl ja mina olen ju vaba. Mõte sellest, et olen päev läbi üksi koos kahe lapsega ei meeldi mulle, aga need mõlemad lapsed istuvad kogu aeg ninapidi tahvelarvutis ja seega ei pea ma vist midagi laste hoidmiseks tegema. Laste ema ei luba lastel tahvelarvuteid kasutada ja nii käivadki lapsed isa juures tahvelarvutitega mängimas. Üks laps sai tahvelarvuti siis, kui oli alles kaheaastane.
Pildil: Täna sain kokku ühe mehhiklasega. Sain temaga interneti teel tuttavaks ja täna saime kokku, et lihtsalt sõpradena aega veeta. Ta muidugi ütles, et tema maksab kõige eest ja see on hea võimalus mind kodust välja meelitamiseks. Lõunat käisime söömas Taitoidu restoranis Pearl of Siam. See asub minu kudust alla 1,5km kaugusel ja saimegi seal söögikohas kokku. Ega ma ju ei näita vöörale, kus ma elan.
Pildil: Söögikoht nägi selline välja. Ma toidust pilti ei teinud. Ma sõin nuudlirooga merandidega ja meie kahe toitude eest maksais ta kokku 20 $. Mina sõin kogu oma toidu viimsegi raasuni ära. Temal jäi toitu alles ja ta võttis selle kaasa. Sain aru, et ma oleks võinud ka pool toitu kaasa võtta, aga mul on kõhus nagu suur konteiner, kuhu mahub palju toitu ja siis ma söön ka palju. Pealegi ma ei tundnud, et ma sööksin üle või et mul oleks söögist paha olla. Kui ma tunnen, et kõht on täis, siis ma liiga täis kõhtu ei söö. Mulle mu toit maitses ja kui ikka süüa antakse, siis söön ja ei jäta toidujääke muuks korraks.
Pildil: Täna mängis Colorado kodumeeskond Broncos Ameerika jalgpalli ja seda käisime ühes baaris vaatamas. Baar nägi selline seestpoolt välja. Mulle seal ei meeldinud, sest seal haises kuidagi ebameeldivalt õlle järgi ja põrand nägi kuidagi väga must välja. Seinal on kõikides suundades telekad, kust saab sporti vaadata.
Pildil: Sama baari sisevaade. Me olime seal baaris vaid vähest aega, sest tuli mõte minna lähedal olevasse spordipoodi, kus müüdi ka kasutatud spordivahendeid. Tuli mõtte minna reedel suusatama ja minu soov oli kanda kiivrit, aga mu uuel mehhiklasest sõbral ei ole kodus kiivreid. Ta saab mulle vist kõike muud suusavarustust laenata. Eks paistab, kas ikka lähme reedel mägedesse suusatama. Kui lähme, siis lähme ühte odavasse kohta, kus on lihtsad mäed. Uus mehhiklasest sõber maksab kõige eest. Mulle sobib. Ma ei otsi tutvusi mehhiklastega, aga miskipärast on nii juhtunud, et ma tunnen nüüd kahte mehhiklast, kusjuures varem ei tundnud ühtegi. Kiivri ta ostis mulle, kuigi ma ütlesin, et mis sa ostad, et sa ju veel ei tunnegi mind ja pealegi mis ma selle kiivriga teen, kui me järsku ei lähegi reedel suusatama. Ostsime kasutatud kiivri ja ma valisin peaaegu kõige odavama, mis maksis umbes 16$.
Pildil: Spordipoes nägime jääuiske ja siis tuli talle mõte, et lähme uisutama. Läksimegi sisetingimustesse rulluiskudega uisutama. Ma olin väga õnnelik, sest ma ei olnud kunagi varem sellise skohas käinud ja olin sellist kohta ainult varem filmidest näinud. Uisutasin vanamoodsate rulluiskudega, kus rattad on uisu all kahes reas ja selliseid ei ole ma varem proovinud. Nendega oli raskem uisutada kui üherealiste uiskudega, aga minu jaoks ei olnud midagi keerulist. Seal mängis nagu diskomuusika ja enamasti olid uisutajateks lapsed. Mulle seal meeldis, sest see ei ole nii jahe koht nagu on jäähallis uisutamine. Mul õnnestus alati püsti jääda, aga mu uus sõber kukkus paar korda ja korra pidi minu ka kaasa pikali tõmbama, aga ma suutsin püsti jääda.
Pildil: Algajad said raame kasutada uisutamiseks. Uisutamise sessioon kestis kaks tundi. Näiteks alati kell 16:00 lastakse uued uisutajad platsile ja kell 18:00 uued uisutajad. Me läksime sinna umbes 16:30 ja saime uisutada kuni 18:00-ni.
Pildil: Uisuplatsi ümber oli ka mingi väike söögikoht.
Pildil: Seal võis uisutada ka tavaliste üherealiste uiskudega, aga mina tahtsin ekstra vanamoodsaid uiske proovida. Sinna võis ka oma uisud kaasa võtta. Asjad sai panna kappi hoiule, aga see maksis 0,5$. Mei panime oma asjad kappi hoiule.
Pildil: Seal sai ka elektroonilisi hasartmänge mängida raha est.
Pildil: Uisutamine kahele ja uiskude laenutamine kahele maksis kokku 15$. See tundub väga hea hind olevat, arvestades, mis on palgad Ameerikas. Plakatil on reklaam, et ainult täiskasvanutele on uisutamine pühapäeva õhtuti kell 20:00 - 22:30. Sel ajal maksab ühele pilet uisutamiseks 7$ ja uisukude laenutus 2,5 $.
Pildil: Sisetingimustes rulluisukoha nimi oli Skate City ja see asub tegelikult suhteliselt lähedal minu kodule. Ainult umbes 4km kaugusel mu kodust.
Mu mõlemad mehhiklasest sõbrad on sisuliselt minuvanused. Mu uus mehhiklasest sõber on minust umbes 8 cm lühem ja ta elab samas linnas, kus ma olen käinud Tänupühaõhtusöögil ja Jõulude õhtusöögil ning alkoholi maitsmise õhtusöögil. Mu uus mehhiklasest sõber on lahutatud, aga lapsi tal ei ole. Ta veedab Jõulud oma õe ja tema lastega ja juba ütles, et kas ma tahaksin ka temaga koos seal Jõule tähistada. Eks paistab, kas ma seda teen ja võibolla ta muudab oma meelt, aga ma võtan selle pakkumise arvesse. Pealegi võibolla oleks sobilik, kui ma olen Jõulude ajal kodus, sest võibolla Mr M on muidu Jõulude ajal üksi, sest üks üürnik läheb kindlasti selleks ajaks minema teise osariiki. Eks näis, mis saab Jõuludest ja mis ma sel ajal teen ja kus olen. Ma oleks ka väga rahul sellega, kui istuksin kodus ja midagi ei teeks. Hea oleks olla ka kohas, kus saaksin piiramatult süüa ja keegi mu suutäisi ei loeks. Uue mehhiklasest sõbra juurde minnes oleks mul põhjus jälle oma ilus kleit selga panna, aga koju jäädes ma ennast ilusti riide ei paneks.
Ma jõudsin koju sellisel kellaajal, et olin kindel, et Mr M on ka juba kodus, aga teda ei olnudki. Ta tuli alles väga hilja, sest eile sai töölt ilma tõttu vaba päeva, aga täna pidi selle võrra kauem tööd tegema, et saaks osaliselt puhatud päeva töö tagasi tehtud.
Mina ootan homset, sest siis saan osta McDonaldsist Big Mac burgeri ainult 1$ eest. Tegelikult läheb see muidugi maksma 1,08$. Plaanin, et võibolla ostan mitu ja saan ka teine päev kasvõi külma burgerit süüa, sest siis on vähemalt mingi toit olemas. See ei ole tervislik, aga vähemalt toit.


















No comments:
Post a Comment