18. (66.) päev Auroras - reede

Pildil: Hommikusöögiks sõin hommikuhelbeid, aga homikusöögile lisaks sõin magustoiduks jäätist.

Pildil: Ega seal topsis palju jäätist ei olnud ja ma sõin kõik ära, mis seal oli.

Pildil: Lõunaks sõin muna ja spagette. Kõigepealt segasin kaks muna ja siis lisasin sinna keedetud spagetid ja valasin kogu segu pannile.

Pildil: Selline oli see praetud muna ja spagettide segu. Mulle meeldib siin taolist toitu teha, sest siin on hea väike pann ja nii on täpselt üks pannitäis mida iganes mulle sobilik söögikord.

Pildil: Lõunasöögi juurde sõin magustoiduks moosisaiakest, mis sain eelmisel õhtul uisuplatsi äärest. Selle punase lendava taldriku sain ka eile õhtul uisuplatsi äärest mingilt reklaamürituselt.

Pildil: Täna oli väljas varjus sooja +16 C ja see teeb päikse käes tunde, et on soe suvepäev. Mina läksin välja jalutama, sest mul ei olnud tänaseks muid plaane ja ka laste hoidmine jäi täna ära. Ma olin sellise sooja ilmaga väljas jalutamiseks liiga soojalt riides. Mul oli plaan jalutada ümber mu kodu lähedal oleva Quency veereservuaari aia. Seal kõrval on korte jaoks vabalt liikumise kinnised territooriumid.

Pildil: Koerte jaoks oli koguni kolm eraldi kinnist territooriumi. Ühel neist olid ka koertele trike õpetamiseks atribuudid olemas. Kui ma hiljem koju tulin, siis tahtsin kõige lühemat teed mööda koju minna ja nii läksin läbi koerteplatsi, aga õnneks ükski koer mulle lähedale ei tulnud, aga ma kartsin sellegi poolest.

Pildil: Olengi jõudnud veereservuaari aia taha ja näen keskel isegi väikest veeriba. Lootsin, et saan ümber aia jalutades sellele reservuaarile tiiru peale teha.

Pildil: Siin on juba parem vaade veele. Samasugust või isegi paremat vaadet näevad veeresrvuaari ääres olevate majade elanikud.

Pildil: Algul õnnestus mul majade ja aia vahel ilusti jalutada, kuni see võimalus kadus ära ja pidin tänavatel hakkama jalutama.

Pildil: Ümber veereservuaari on eramajade piirkonnad ja sellistel väikestel tänavatel oli hea jalutada.

Pildil: Ühe maja ees nägin veel ilusat Jõuluteemalist lumemeest ja kingitusi.

Pildil: Ühte maja müüdi ja selle ees oli suur konteiner täis asju, mis olid mõeldud ära viskamiseks. Selle maja ees oli ka auto ja ma koputasin maja uksele ja küsisin, et kas ma võin sealt konteinerist midagi võtta. Ma nimelt nägin konteinerist mõõda jalutades seal otsas olevat suurt reisikohvrit. See paistis olevat hiigelsuur ja just selline, kuhu ma ei pea asju sisse pakkima, vaid võin kasvõi jalanõud koos jalanõukarpidega sisse panna ja ikkagi mahuvad kõik mu asjad sinna ära. Mind hoiatati, et see kohver on asju täis ja nii ma pidin ise ka sinna konteinerisse ronima ja kohvri tühjendama ja alles siis sain selle kohvri endale võtta, sest ma ei tahtnud üleliigseid asju tassida. Mul oli natuke piinlik seal konteineris olla, aga seal oli palju iagasugu põnevaid asju, aga ma rohkem ringi ei vaadanud, sest tahtsin sealt kiirelt ära minna.

Pildil: Algul ma läksin tegelikult konteinerist mõõda, sest tahtsin reservuaarile ringi peale teha, aga ühel hetkel läksin siiski tagasi, sest otsustasin, et ma pean selle kohvri endale saama. Pildilt ei paista hästi välja, aga see reiskott on ikka mõnusalt suur, hetkel on kott tühi ja lõssis. Kui ma kotiga algul koerapargi aia taga jalutasin ja siis üle aia ronisin, et lühemat teed mõõda koju minna, siis mul oli ikka väga piinlik, sest ma nägin välja nagu kodutu prükkar ja koerad muudkui haukusid mu peale. Ma ei julgenud ühelegi inimesele silma vaadata. Mul oli sooja ilma jaoks liiga paksud riided seljas, ma nimelt kandsin musti sooje talvepükse, millega käin suusatamas ja need olid tolmused, sest ronisin konteinerisse. Jope oli mul ka tumedat värvi ja tolmune ja lisaks kandsin seljas seda suurt kotti. Ju ma nägin välja nagu tõeline kodutu. Tõin koti koju ja puhastasin väljas olles ära. Kõik lukud ja rattad töötavad korralikult. Üks tüdruk, kes on samas majas üürnikuks, kus ma elan, ütles, et olgu ma ettevaatlik, et vööraste asjades võib putukaid elada. Eks ma hakkasin ka nüüd natuke muretsema. Jätsin koti igaks juhuks ööseks õue või isegi mõneks ööks, et siis saavad vanad putukad minema jalutada ja uued jõuavad sinna pesa teha.

Pildil: See on viimane ports salatist, mis sain mehhiklaste Jõulupeolt.

Aastavahetuseks või järgnevatesks päevadeks mul mingeid plaane ei ole tehtud. Tuttava mehhiklase õe juurde, kus käisin Jõulupeol, ma Aastavahetuse peoks minna ei taha, sest see asub mu kodust nii kaugel, ma ei saa siis öö läbi magada ja ega seal nüüd nii lõbus ka ei ole. Mr M, kelle majas ma elan, lendab aasta viimasel päeval Inglismaale ja tagasi tuleb alles 12. jaanuaril. Üks üürnikest läheb kindlasti Aastavahetuse ajaks kuskile mujale. Ju teine üürnik ka kuskile mujale läheb ja nii saan ma majas täiesti üksi olla Aastavahetuse ajal. Mr X, kellega koos elasin Denveris, läheb arvatavasti oma sõprade juurde peole, sest peale viimast pidu sama seltskonnaga kutsuti meid mõlemaid Aastavahetuse peole. Me ei suhtle enam üldse Mr X-ga ja ega ta ei ole mind enam kutsunud, aga mõtlen, et tegelikult mul oleks võimalik koos temaga siiski peole minna, aga ma arvatavasti ei soovi seda teha. Hetkel mul muid valikuid ei ole ja on väga võimalik, et olen Aastavahetusel täitsa üksi.


Esmaspäevaks on mul üks väike matk plaanis ühe uue tuttavaga, keda ma pole veel kohanud. Loodan, et see matk toimub.

17. (65.) päev Auroras - neljapäev

Pildil: Teromomeeter näitas varjus vaid +2 C, aga päikse käes oli väga palav jalutada ja jope tundus üleliigne. Selline ilus jalutuskoht on umbes mu kodust 1km kaugusel.

Pildil: Päike sillerdab veel. Olen teel kasutatud riiete poodi ja ühte erilise nimega parki jalutama ning lõpuks kohtun ühe mehega.

Pildil: Minu teele jäi üks kasutatud riiete pood, mille nimelisest, Unique Thrift Store, ma Ameerikas varem midagi kuulnud plnud. Loomulikult käisin seal poes, sest kasutatud riiete poest võib huvitavaid ja odavaid asju leida. Mulle see pood meeldis, sest seal oli palju riideid ja muid asju ja kõik olid nii hästi süstemaatiliselt paigutatud.

Pildil: See, kasutatud riiete pood Goodwill, oli mu pika jalutuskäigu kõige kaugem sihtmärk. See pood asus mu kodust umbes 5,5 km kaugusel. Mõni Goodwill pood on suur, aga see tundus olevat üsna väikse kaubavalikuga. Nii ilusa ilmaga oli lust jalutada.

Pildil: Üsna Goodwill poe kõrval oli imelise nimega park Olympic Park. Kui ma kuskile kaugele ise lähen, siis ikka vaatan, et mis seal piirkonnas veel on, et pika jalutuskäigu ajal saaksin võimalikult palju asju näha või paljudes kohtades käia. Kui on olemas sellise nimega park, siis seda pean ju ikka külastama.

Pildil: Ühes pargi pooles on niiõelda huvitavate ja vaatemänguliste aladega pargi osa. See on fantastiline väljak trikitajate jaoks, kes tahavad trikke teha ruladega, rulluiskudega, trikiratastega või tõukeratastega.

Pildil: Trikiplatsil oli värav miskipärast suletud ja ma olen pildile saanud just selle hetke, kus üks trikitaja prügikasti abil üle aia ronib. Minu silm ei suutnud tuvastada, et kas seal on kuskil värav lahti või mitte. Teisel pool aeda oli näiteks aias auk ja nägin ühte läbi selle platsile minemas.

Pildil: BMX ehk trikiratastele mõeldud krossirada. Ma olin varem selliseid vaid telekast näinud.

Pildil: Ma ei saaks sellisel krossirajal ise jalgrattaga sõites hakkama ja ega ei ole tahtmist proovida ka.

Pildil: Olümpiasümboolika rõngaid ei tohi oma suva järgi kasutada ja nii ei olegi selle keskmise kõrgema osa otsas õigeid Olümpiarõngaste märke. Siiski kui tahta ette kujutada, siis võib seal ette kujutada Olümpiarõngaid.

Pildil: Kunstmurukattega jalgpalliväljak.

Pildil: Arvatavasti saab sellel platsil mängida rulluiskudega mängitavaid mänge nagu näiteks rulluisuhokit. Hetkel on platsil kaks trikiratastega sõitjat, aga üldiselt on see plats siiski mõeldud rulluisutajatele.

Pildil: Jällegi üks koht, kus saab trikke teha rulluiskudega, ruladega, tõukeratastega või trikiratastega.

Pildil: Kaugjuhitavate mudelautode rallirada.

Pildil: Aia taga harjutas üks mees oma kaugjuhitava mudelautoga sõitmist. Küsisin, et kui kaua aku sõites vastu peab ja sain vastuseks, et 15 minutit. Rohkem erilisi spordiplatse Olümpiapargis ei olegi.

Pildil: Sellel platsil saab mängida rannavõrkpalli. Talvisel ajal selle spordialaga siin vist eriti ei tegeleta, sest postidel ei ole võrke, aga see eest on liivane ala korralikult hooldatud. Võrkpalliplatsid on kahe spordipiirkonna vahelisel alal.

Pildil: Olümpiapargi teises osas on 4 pesapalli ja/või pehmepalliväljakut. Need neli väljakut on omavahel otsa- ja külgepidi koos, et muudustub suur terviklik ala. Sinna platsidele ei pääsenud, mulle tundus, et väravad olid tabadega lukus.

Pildil: Olümpiapargi kahe pargiosa vahel oli kergliiklustee. Kui mul oleks jalgratas või jaksaks ma joosta, siis oleks sellistes piirkondades mõnus liigelda. Pildilt jääb mulje, nagu oleks soe suvepäev.

Pildil: Eemal on samas pargid purskkavudega tiik ja hanekari.

Pildil: Kui ma lähemale jalutasin, siis liikusid haned eest ära.

Pildil: Ilm paistab suviselt soe, kuid külmunud veepind reedab, et on siiski talv.

Pildil: Hämmastav on siiski see, et talvisel ajal on töötavad purskkaevud.

Pildil: Nendest väravatest pääseb pesapalliväljakutele, aga väravad tundusid lukus olevat.

Pildil: Tiigi ja pesapalliväljakute kõrval oli suur muruala jalgpalliväljakuga. Seal sain kokku oma kaaslasega, kellega käisin ka eile liustikul matkal ja kuumaveeallikates. Tal oli täna lendav Frisbee taldrik kaasas ja sellega mängisime kaheksi üksteisele ketast lennutades. Ta on väga osav Frisbee lennutaja. Oma üllatuseks olin mina ka osav. Eestis mul ei ole sõpru, kes sellega mängida tahaks ja nii ma ei ole saanud kunagi proovida, et kui osav ma olen. Ma suutsin nii parema kui vasaku käega täpselt lennutada, et mu kaaslane sai ketta kätte ilma paigalt liikumata. Loomulikult aegajalt ma ka eksisin oma lennutrajektoori valikul ja mu kaaslane pidi kettale järgi minema kaugemale. See oli väga lõbus aja veetmise viis ja me lennutasime ketast umbes tund aega.

Pildil: Suviselt sooja päeva lõpetasime jääplatsil uisutamas. See jääplats asus Aurora piirkonna ostukeskuses Southlands. Ma ei olnud seal varem käinud ega sellest midagi kuulnud. Uisutamine koos uiskude laenutamisega kahele maksis 22 $ ja see oli minu arvates väga kõrge hind, aga uisuplats oli populaarne. Mu kaaslane maksis ka minu uisutamise eest. Samas võis seal uisutada kasvõi terve päeva kella 22:00-ni, sest ajalist piirangut ei olnud. Siis oleks ideaalne, et tuled midagi ostma, siis uisutad vahel, lähed vahepeal ostma või sööma või kinno ja siis tuled uuesti uisutama. Meie pidasime uisuplatsil vastu vaid tund aega ja siis oligi aeg koju minna. Mul oli kõht väga tühi, sest olin vaid hommikust söönud, aga oli juba õhtu. Mu kaaslase uisud olid väga ebamugavad ja ta käis mitu kordi jalgu puhkamas või uiske kohendamas. Ka mul olid jalad uiskudest valusad, sest need uisud olid väga ebamugavad.

Pildil: Need kaks karukuju olid uisuplatsi ääres. Eemal paistavad poed. See oli selline väline ostukeskus, kus olid poetänavad ja poed ei olnud ühise katuse all. Ühest poes teise minekuks pidi välja minema.

Pildil: Otse ees paistab tänav poodidega ja ehitud kuusepuu tipp. Ilm oli ilus, kõikjal olid veel Jõulukaunistused ja nii oli tunne, et on Jõulud. Pildil on näha kaks musta kattega lauda. Kui usitamise lõpetasime, siis nägin, et seal pakutakse tasuta süüa. Nii sain minagi veidi süüa. Esiplaanil paistab küünaldega küünlajalg ja nii võib arvata, et need toidulauad olid juutide omad. Ma ei tea, millal tähistatakse juutide püha Hanuka, aga seal laudade juures oli tekst Hanuka. Süüa sai sealt tasuta ja ma võtsin ühe donutsi ning ühe moosisaia, mille tõin hoopis koju, et kodus süüa. Lisaks reklaamis ühel teisel laual ennast mingi kinnisvarafirma, kust sain tasuta lendava taldriku, kommi ja kuuma sokolaadijoogi.

Pildil: Jõuluva uurib gloobust, et teha plaane, kuidas ja kuhu kinke viia. Gloobus oli ehtne ja keerles ringi ja leidsin sealt ka Eestimaa.


Järgnevateks päevadeks mul plaane ei ole, aga olen loominguline ja spontaanne. Kui tekib mingi uus võimalus kuskile minna ja midagi põnevat teha, siis haaran kohe võimalusest kinni.

16. (64.) päev Auroras - kolmapäev

Pildil: Täna hakkasime hommikul kell 7:00 sõitma St Mary liustiku (inglise keeeles glacier) suunas, et seal veidi matkata. Ilmaennustus lubas päikselist ilma ja +9 C soojakraade päevaks. Auroras oli ilm ilus, aga mägedes tuiskas ja sadas lund ning külma oli -5 C. Matka alguses asub parkimisplats asus 3150 m kõrgusle merepinnast ja minu kodus tumbes 100 km kaugusel. Sadas värsket lund, aga mägedes sõitsid juba lumehooldumasinad ja tegid sõiduteed puhtaks.

Pildil: Parkimisplats oli eraomandis ja seal olid välitualetid ja ma ei tea mis veel.

Pildil: Parkimise eest pidime maksma 5 $ ja mu matkakaaslane maksis selle kõhklemata. Mina ise oleks kuskile mujale parkinud, et vältida parkimise ees maksmist. Parkimiseks pidi vist täitma mingi sedeli paberil, ju sinna pidi kirjutama kuupäeva ja auto numbri, siis laskma raha ja sedeli metallist kasti. Minu tänaseks matkakaaslaseks oli mees, kellega olin käinud nii rulluisutamas, korra Hirveoja kanjonis matkal ja ka kinos.

Pildil: Ega mul ei tekkinud erilist tahtmist autost välja tulla, sest ilm oli selline, et parem istuks autos. Olin siiski matkaks sobivalt riides ja väljas ei olnud üldse matkates külm. Kuna tuiskas, sadas lund ja oli külm, siis ma algul eiriti pilte teha ei tahtnud, sest ei tahtnud nutitelefoni taskust välja võtta. Kõik matkapildid on tehtud siis, kui oli aeg matkalt tagasi auto suunas liikuma hakata ehk tagasiteel. Silt näitab, et 3/4 miili ehk 1206 m on St Mary liustiku alguseni. See oligi see matk, mis meil sel päeval ainult plaanis oligi. Lumel on näha meie jäljed, aga lisaks meile oli seal veel 4 inimest matkamas. Meie olime kõige esimesed ja kõige varasemad ja meil ei olnud mingeid samme ees ja rada oli kinni tuisanud ja pidime ise mõistatama, et kust ikkagi see õige rada läheb. Nii kui autoast välja tulin ja hakkasime matkama, hakkasin kohe kiirelt hingeldama. Siis ma veel ei teadud, et olen meretasapinnast nii kõrgel ja see seletas kiiret südametööd. Tegelikult olen tähele pannud, et meretasapinnast kõrgel matkates on raske ainult siis, kui minna ülesmäge. Nii kui on tasane pind või allamäge minek, siis ei tunne südame töös mingit erinevust ja väga kerge on.

Pildil: See oligi meie matka sihtkoht. Seal oli väike kinnikülmunud järv. Kui liustik soojal aastaajal sulab, küllap siis koguneb see vesi sinna järve. Asusime sel hetkel umbes 3270 m kõrgusel üle meretasapinna. Otse ees paistab mägi ja selle mäe ees on valge lumeväli ning see ongi tegelikult mäest allatulev liustik. Minu soovil läksime ka sinna liustiku alguskohta, et saaksin ikka ütelda, et olen liustikul käinud. Tegelikult ma olen elus varem Islandil liustikul käinud ja siis oli ikkagi kõikjal jää, aga täna oli ainult näha lummetuisanud luistikku ja jääd näha ei olnud.

Pildil: Vaade sama järve teisest poolest. Ka seal on näha mööda mäenõlva alla tulevat valget laia looklavat rada. Võin vaid ette kujutada, et ka seda mõõda võib üks liustik alla järve liikuda.

Pildil: Meil olid kaasas igaks juhuks ka lumekingad (inglise keeles snowshoes), millega saab koheval lumel liikuda ja ei vaju nii sügavele lumme. Ülesmäkke minnes me neid jalga ei pannud ja jätsime need järve äärde meid ootama, et tagasiteel need kaasa võtta.

Pildil: Otse ees on liustik. Kuna tuiskas ja maad kattis valge lumevaip, siis on silmal raske midagi eristada. Kui hoolega vaadata, siis on näha pildi vasakul pool olevat tumedamat triipu ehk see on üks mäekülg ja selle tagant kulgeb liustik. Paremal pool on samuti veidi tumedam mägi. Paremapoolse ja vasakpoolse mäe vahel oligi liustik. Meie läksime nii kõrgele, kus pildil keskel (veidi paremal) paistab väike must kivirahn. See oli selline hea sihtmärk, et lähme selle kivini ja siis tuleme alla tagasi. Metsa vahel oli rahulik ja tuult eriti ei olnud, aga luistiku alguskohas olid tugevad tuuleiilid ja tuiskas ning nähtavus oli väga halb.

Pildil: Liustiku äärel seistes märkasin, et seal ümbruses on puud lühikest kasvu ja sageli palja tüvega.

Pildil: Suutsin tuvastada ka päikese.

Pildil: Eemal olev valge laik on järv, mille ääres ennem seisime.

Pildil: Mets madalate ja jämedate puudega, millel on enamasti tüved koorest paljad. Ma ei oska arvata, et miks puude tüvedel ei olnud koori. See võis olla kuidagi tingitud selelst, et seal puhusid kogu aeg tugevad tuuled, aga vaevalt see koore minema puhub. Võibolla liustikule matkajal käivad seal oma jääkirkadega puutüvedel trenni tegemas ja nii tõmbavad puudelt koore maha. Kolmas teooria on see, et metsloomad söövad koore ära, aga küllap on koore puudumises inimkäsi mängus olnud.

Pildil: Üks pikk, jäme ja paljas puu, mis on kindlasti sooja päikse käes ideaalseks kohaks, kus istuda, süüa ja jalgu puhata.

Pildil: Otse ees on väike metallist sild. Kui silda ei oleks olnud, siis ma ei olekski aru saanud, et kuskil seal on tegelikult ka väike oja.

Pildil: Järve ääres oli ka mõnus puu istumiseks. Ma katsusin seda puud ja see tundus samasugune, nagu on merest väljauhutud puud rannas. Võibolla on järvevesi või liustik seda puud töödelnud. Pildi vasakul pool on ka mingi betoonist valatud piire. Ju see oli selleks, et pinnas ei liiguks edasi ühele või teisele poole.

Pidlil: Teel autosse panime matkamiseks lumekingad jalga, et siis on kindel tunne mäest alla minna ja ei ole libisemist vaja karta. Lumekingade talla all on väljaulatuvad metallist orad. Mu matkakaaslasel oli lumekingi kaks paari ja nii saime me mõlemad lumekingi kanda.

Pildil: Jäljed lumel. Need jäljed on tehtud juba lumekingadega mäest alla liikudes.

Pildil: Need jäljed on tehtud kuue inimese poolt, kes sel hommikul mäest üles liikusid ja sealhulgas ka meia jäljed on seal.

Pildil: Peale matkamist, mis oli tegelikult väga kerge, kui välja arvata ülesmäkke minek ja raske hingeldamine, läksime lähedal asuvasse linna Idaho Springs, kus asus Indian Hot Springs (Indiaani kuumaveeallikad).

Pildil: Kaarekujulise katuse all oli mineraalveega ujumisbassein, kus veetemperatuur oli keskmiselt 32 - 37 C.

Pildil: See on üks üle tee asuv öömaja, kus võiks näiteks ööbida.

Pildil: See, Indian Hot Springs, on Denverile vist kõige lähemal asuv kuumaveeallikas, aga see on tehislik selles mõttes, et seal on ümber hooned ja selle kasutamise eest tuleb maksta. Colorados on ka looduslikud metsikud kuumaveeallikate basseinid, aga need asuvad umbes kolme tunni autosõidutee kaugusel.

Pildil: Minu jaoks on veetemperatuur 32-37 C siiski liiga jahe ja seepärast ma basseini kasutada ei tahtnud. Seal tuleb iga asja eest eraldi maksta. Ainult selle basseini kasutuse eest tuli maksta pileti eest ühele 17 $ ja see hind kehtis vaid E-N, nädalavahetusel oli hind 19 $.

Pildil: Mina tahtsin minna geotermilistesse koobastesse mineraalvannidesse. Sinna maksis pilet ühele E-N 21 $. Need olid mõlemale soole eraldi ja nii me ei saanudki koos olla. Mina olin naiste poolel ja tema oli meeste poolel. Seal koobastes mineraalvannides võis alasti olla. Naised olid siiski enamasti bikiinides, aga mõned olid ka alasti. Meeste poolel olevat kõik mehed paljalt olnud. Seal ei tohtinud pilte teha ja seepärast tegin pildi telekaekraanilt, mis reklaamis neid vanne. Koobastes olid enmasti kaks vannilahtrit kõrvuti. Osades oli vesi nii kuum, et seal ei jakasnud kauem olla. Osade soli vesi ka kuum, aga seal suutsin kauem olla.

Pildil: Paremal pool on näha ühte vanni ja otse ees on veel üks vann. Kokku oli naiste poolel 4 vanni ja meeste poolel ka 4 vanni. Vannidest välja tulles oli jahe saal, kus istuda või lamada ja maha jahtuda. Nii sai mitmeid kordi käia kuumades vannides. Me olime seal kokku ainult tund aega, sest kuumades vannides vedelemine kurnas nii läbi. Mulle seal meeldis, aga veel parem oleks olnud, kui ma ei oleks pidanud seal üksi olema, kui oleks saanud seal olla koos oma emaga, sest siis me oleks seal tunde olnud. Tore oli sellegipoolest. Kui tahta näteks käia nii basseisin kui vannides, siis need kaks oleks kokku maksnud 32 $, aga ma ei tahtnud basseini üldse minna, sest seal on siiski minu jaoks jahe ja lisaks asusid vannid ja bassein hoon eri otsades, nii et ühest teise minekuks oleks pidanud läbi hoone fuajee kõndima ja siis veel pikki koridore edasi liikuma. Minu matkakaaslane maksis ka minu mineraalvannide pileti eest. Samas hoones sai veel muidki veeprotseduure teha, aga iga asja eest tuli erialdi maksta ja see teeb sellise koha külastuse väga kalliks. Ma olin siiski õnnelik, sest sain jälle ühe uue kogemuse. Islandil ma olen näiteks käinud vabas looduses asuvas metsikus kuumaveeallikas, mille kasutamine ei maksnud midagi.

Pildil: Idaho Springs piirkonnas oli kunagi palju kaevandusi, ju enamasti otsiti kulda. Autoaknast pildistasin kaevandushooneid.

Pildil: Idaho Springs piirkonnas oli kunagi palju kaevandusi, ju enamasti otsiti kulda. Autoaknast pildistasin kaevandushooneid.

Pildil: Tänane matkapäev hakkas vara hommikul ja nii olin kodus tagasi juba enne 14:00. Kõht oli väga tühi ja nii sõin lõunaks Vietnami restoranist ostetud suppi, mida käisin seal söömas juba enne Jõule. Tänagi maitses see suurepäraselt ja mul on veel sama suur kogus alles, et veel teine päevgi seda süüa.