5. päev Maltal

Pildid: Minu järjekordne hommikusöök hotellis Mellieha lahe hotell. Neli praemuna, mille munakollane ei ole vedelas olekus, ülejäänud taldrik täis värskeid kurgiviile. Seekord pakuti ka arvatavasti konservvirsikuid ja need maitsesid ülihästi. Lisaks sõin ka banaani ja kaks apelsini. Kogu selle toidu juurde jõin kuuma veevett mitu tassitäit.

Pildil: Kuigi mina vorsti- ja juustuviile ei söönud, siis oli igal hommikul sama valik. Pildilt jääb mulje, et toitu on vähe, aga tegelikult oli ikka toitu külluses ja nii kui mingi toiduvaagen tühjaks sai, siis toodi kohe uus asemele.

Pildil: Hommikusöögi valikus oli ka värske kurk, tomat, lehtsalat ning kodujuust. Väikeste topside sees oli valikus mett ja eri maitsega moosi. Samasuguse topsiga sai võtta ka võid.

Pildil: Tüüpiline Inglise hommikusöök ehk oad tomati kastmes, beekon ja kahte sorti vorstikesi. Mulle meeldivad oad tomatikastmes, aga Maltal reisil olles ma neid ei proovinudki ja ei maitsnud ma mitte ühtegi vorstikest. Vahel sõin hommikuks tüki beekonit, aga vahel oli beekon väga soolane ja seepärast ma ei tahtnudki proovida, et kas beekon on väga soolane või paraja soolaga.

Pildil: Hommikusöögiks olid veel ka praemunad, aga kaks praemuna vaagnat olid parajasti pildistamise ajal tühjad. Munaputru ma ei proovinud mitte kordagi, sest see nägi minu arvates alati nii jube välja, et ma isegi ei tahtnud seda proovida. Vasakpoolses nõus olid praekartulid ja neid ma isegi paar korda proovisin, aga need olid väga kuivad ja ei kutsunud sööma. Keedetud muna ma ka ei proovinud, sest sinna juurde oli kirjutatud, et seda on vähe keedetud ja see tähendab, et muna on seest vedel, aga sellist muna ma süüa ei taha.

Pildil: Nii hommiku- kui õhtusööki süües jätsin ma apelsini söömise alati kõige viimaseks, sest peale selle puhastamist olid käed mustad ja siis tahtsin vaid ära minna ja käsi pesta.

Pildil: Hommikusöögiks sai valida ka mitut sorti hommikuhelveste vahel, seal oli ka müsli ning kolme eri maitsega jogurteid. Seal oli ka alati kuivatatud banaani laaste. Algul ma kordagi sellest osakonnast midagi ei võtnud.

Pildil: Hommikusöögi juurde sai alati võtta ka apelsine, õunu ja banaane. Kui need puuvilja korvid said tühjaks, siis sinna toodi alati värskeid puuvilju juurde. Ma sõin nii apelsine kui banaane, aga õunu ei söönud kordagi.

Pildil: Hommikusöögiks sai valida mitme eri sai ja kukli vahel ning saiu sai seal ka röstida. See on lett, kust ma ka midagi ei söönud.

Pildil: Iga päev toimusid hotellis eri tegevused, mida organiseerisid animaatorid. Kui ma olin hotellis ja mulle see tegevus meeldis, siis võtsin ka sellest osa. Üks päev käsin näiteks zuma trennis, üks päev laintantsus, kahel päeval vibust laskmas ja korra matkal. Lisaks oli seal esinejate nimekiri koos piltidega, et kes õhtuti eeskavaga esinevad. Seal pakuti veel ka pilatest, joogat, venitusharjutusi, jõuharjutusi, kaardimänge, noolemängu jne.

Pildil: See on välibassein, mis kuulub ka meie hotelli juurde, aga asub pika hooneterivi teises otsas ja minu hotellitoast üsna eemal. Pilt on tehtud ainsal päeval, kui oli veidi tuulisem ja näha on, kuidas palmipuu oksad on tuule käes lookas. Pildi järgi võib tekkida tunne, et oli tormituul, aga tegelikult oli lihtsalt veidi tugevam tuul, mida me ei pannud matkates tähelegi.

Pildil: Meie tänane matk viis meid Mellieha lahe tippu ja hakkasime lihtsalt hotelli ranna äärest alates edasi lahe tipu suunas liikuma. Kaugel merel on näha kaubalaeva. Meie matk viis meid Malta saare kõige kaugemasse tippu põhja suunas.

Pildil: See on II maailmasõja aegne rannavalve vaatlusputka. Seal paistavad olema ka laskeavad.

Pildil: II maailmasõja aegse vaatlusputka sisevaade. Paremal on näha valgust läbi paistmas läbi laskeava.

Pildil: Meie tee viis meid edasi pildil paistvale kaldapealsele. Kui ise seal olime, siis ei märganudki, et kaldapealsest äärest on mingi osa alla varisenud. Meie kunagi päris nii kalda ääres ohu pärast ei kõndinud.

Pildil: Paremal pool kalda ääres on näha kahte sinna parkinud autot, millel mõlemal on telgid katusel. See on väga hea vaatega koht, kus telkimas käia.

Pildil: Ega me hotellist väga kaugele ei saanudki mööda kalda äärt minna, sest peagi märkasime hoiatusteadet, mis ütles, et siin on piir  ja kui punane lipp lehvib, siis toimub seal tulistamine. Me ei näinud ega kuulnud seal mingit tulistamist, aga igaks juhuks otsustasime sinna keelatud alale siiki mitte minna. See keelatud ala algas meie hotellist umbes 1 km kauguselt.

Pildil: Ilm oli selline, et tundus, et võib ka vihma sadama hakata. Kui nägin lahtiste avadega sipelgate pesi, siis olin kindel, et sadama ei hakka, sest kui hakkaks sadama, siis oleks sipelgate pesade sissepääsud suletud.

Pildil: Tagasivaade meie hotelli suunas. Pildi paremal pool paistab kaugel eemal mäe otsas punane torn. Pildi vasakul pool on Mellieha linn ja mäe otsast paistavad kirikutornid. See on Mellieha laht. Me ei ole veel maismaa tippu jõudnud ja ega me matkates teadnudki, kuhu meie tee meid lõpuks välja viib. Vees tunduvad olema mingid püünised või võrgud ja ma arvan, et see on mingi kalakasvandus, aga ega ma selles päris kindel ei ole.

Pildil: Paremal pool on Mellieha linn, vees on jällegi näha mingeid süsteeme, kus võib olla kalakasvandus. Vasakul pool olevale saare tipule mõtlesin ka üks päev matkale minna, kui aega ja energiat üle jääb, aga sinna me ei läinudki.

Pildil: Kõige vasakpoolsem maa osa on arvatvasti kaugelt paistev Bugibba linn Malta saarel.

Pildil: Vahepeal jalutasime maantee ääres olevat kõnniteed, et minna mööda sellest ohtlikust tulistamise alast. Kus me täpselt olime, seda pildistamise hetkel ei teadnud. Nüüd juba tean, et liikusime mööda ranniku äärt kogu aeg edasi ja olime juba üsna maanina tipu lähedal. Tegin pildi lõkkekohast, sest sealkandis oli neid looduses palju. Selle järgi järeldasin, et liikusime sellistel aladel, mis olid soojal aastaajal väga populaarsed vaba aja veetmise kohad.

Pildil: Seal oli üsna tuuline, sest liikusime järjest maanina suunas.

Pildil: Kuigi olime maanina tipule üsna lähedal, oli selles piirkonnas rohelust ja paik tundus metsa moodi. Tundus kuidagi kodune tunne ja seal oli isegi männipuid kasvamas. Minu jaoks oli veidi arusaamatu, et kuidas nii tuulises avatud piirkonnas puud kasvavad.

Pildil: Kirik ja mingi mälestusmärk ongi maanina tipus. Sinnani saab isegi autodega sõita. Meie ühtegi teist jalutajat ei näinud, kes meie moodi seal ringi matkaks. See on siiski maanina tipp ja reeglina minnakse sinna autodega. Meie hotellist mööda autoteed minnes on sinna 3,8 km. See ei ole veel Malta saare kõige põhjapoolsem tipp. Matkates oli minu plaan lihtsalt liikuda mööda ranniku äärt ja siis me ei mõtelnud, et käime kindlasti kõige põhjapoolsemas tipus ära.

Pildil: Madonna kuju.

Pildil: Keegi oli maapinnale kinnitanud mälestusplaadi ühe poisi hukkumise kohta nendel kaldapealsetel kaljudel. Poiss sündis 1977 ja hukkus 2000. Ta oli vaid 22 aastane, kui hukkus nendel kaljudel. Selle mälestusplaadi lugemine oli kui manitsus ja meiegi olime seal liikudes veelgi ettevaatlikumad, sest seal oli kõikjal vaid lage maa ja järsk ning sügav kallas. Lisaks puhus veel ka tuul ja me ei julgenud kalju äärele liiga lähedale minna.

Pildil: Seal oli ka infotahvel, aga seda infot ma sealt ei ole siiani lugenud.

Pildil: Ka selle infotahvli teksti ma ei lugenud, sest seal tundus olevat juttu peamiselt seal piirkonnas elavatest lindudest.

Pildil: See ei ole kirik vaid on kabel, mille ingliskeelne nimi on Chapel of Immaculate Concreption. Selle uksed olid lukus ja seal sees me seega ei käinud.

Pildil: Mulle meenutas see maanina Eesti pankrannikut. Kaugelt eemalt paistab Comino või Gozo saar.

Pildil: Selline see lage ja ohtlik maanina tipp on kõrge ja palju kaldapealsega. Arvata võib, et kaugelt eemalt paistab ka Bugibba linn Malta saarel.

Pildil: Kalda kaljudes paistis olevat eriline koobas.

Pildil: Eemal paistab Malta saare kõige põhjapoolsem tipp ühe torniga ja sinna tipu ja torni juurde olime me teel. Paistavad ka Comino saar ning Gozo saar.

Pildil: Tundub, et tegin pildi aiamaast, aga tegelikult oli mu selle pildi põhiline eesmärk saada pildile karavankämping. Eemal mäe otsas on näha ka torni, kuhu olime teel.

Pildil: Oleme Malta saare kõige põhjapoolsemas tipus ja seal oli rand, kuhu võisid ka koerad ujuma minna. Eemal paistavad Comino saar ja Gozo saar.

Pildil: Vahemeri oli Malta ümber selge ja läbipaistev. Seal edasi oli tipus ka üks ilus koobas, aga selle olemasolust me ei teadnud seal olles midagi ja saime sellest teada alles siis, kui olime hotellis tagasi. Sinna tippu sai autoga sõita ja see oli meie hotellist vaid 4,4 km kaugusel.

Pildil: Paistavad Comino saar ja selle taga Gozo saar.

Pildil: Valge torn ehk White Tower, mis on Malta saare kõige põhjapoolsem torn.

Pildil: Üle lahe ja maa paistab mäe otsas punane torn. Punast torni on nii sageli näha ja see tõestab, et see torn asub õige koha peal, kust on hea vaade igasse suunda. Maanina kõige parempoolsemast osast paistab sadam, kust saab gozo saarele sõita. Seal sadama alal käisime ühel eelneval päeval matkamas.

Pildil: Selles lahes olev suvitusrajoon.

Pildil: Jalutasime ringi ümber laguneva valge torni. Seal olid isegi uksed lahti või ei olnud uksi üldse ees ja sinna oleks võinud ka sisse astuda, aga seda me ei teinud. Kui me torni juurest hakkasime ära minema, siis nägime silti, et torni ümber ei olekski tohtinud jalutama minna. Meie seda silti sinna minnes ei näinud, sest silt oli ära murtud. See vahitorn ehitati 1658 aastal.

Pildil: Võiksin kirjutada, et nüüd hakkasime minema tagasiteele, sest põhjapoolsest tipust ju enam kaugemale minna ei saa. Ees paistab liivarannaga suvituspiirkond või nii vähemalt mulle tundus. Juba kaugelt paistsid silma karbikujuliste hoonete siniseks värvitud aknad ja uksed.

Pildil: Rannas suvitajaid ei ole, sest on alles jaanuari lõpp.

Pildil: Kohalike suvitusmajad või on need välja üürimiseks kämpingumajad. On näha, et autoteel on korduvalt auke parandatud.

Pildil: Meie liikusime kogu aeg mööda rannajoont edasi. Nende hoonete, millel on sinised uksed, taga, me leidsime tuulevaikse koha, istusime pehmete riiete otsas ja sõime oma kaasavõetud lõunat.

Pildil: Liivarand on kohati ka kivise rannikuga. See omakorda tekitab küsimuse, et kui minna liivarannast vette ujuma, siis kas merepõhi on ka liivane või kivine.

Pildil: Eriline kiviaed.

Pildil: Silmasin aiavärava ees magavat kassi. Tegin pilti kassi silmas pidades, aga pilti vaadates on näha, et majaks on vana merekonteineri moodi asjandus.

Pildil: Kass ei liigutanudki, kui talle lähenesin ja pilti tegin. Ju sealsed kassid ja harjunud olema inimeste läheduses.

Pildil: Pilt kiviaedadest ja igas aias on väike põllumaa.

Pildil: Veel üks uus liivarand. Ranna ääres on suur parkla autodest peaaegu tühi. Võib arvata, et soojal aastaajal on sinna parklasse raske vaba kohta autole saada.

Pildil: Paistab Malta saare kõige põhjapoolsem torn, kus me ka käisime jalutamas.

Pildil: Majade ees on kiviaiaga ümbritsetud väikesed maalapid, kus mõni kasvatab põllusaadusi, mõnel kasvavad seal lilled ja mõnel umbrohi. Majad ise tunduvad imelikud karbikujulised uberikud, aga ju seal on sellised hooned tavalised ja ei tundu imelikud.

Pildil: Ilma ülaosata auto (topless) reklaamitakse koos telefoninumbriga, et seda võib endale rentida.

Pildil: Oleme jõudnud järjekordse hotelli juurde, aga sinna tehakse juurdeehitust. Kui me juba olime Ramla Bay Resort'i (Ramla lahe hotelli) juures, siis otsustasime seda seest poolt vaatama minna. See on muidugi uskumatu, et hotelli külalised on nõus elama sellises hotellis, kus on pidev ehitusmüra, sest ehitatakse hotellile hooneid juurde. See hotell asub meie hotellist 2,6 km kagusel, kui liikuda mööda autoteed.

Pildil: Ainukesed päikese nautijaid paistsid selles hotellis olevat kassid. Kasse oli selle hotelli territooriumil väga palju ja neist keegi ei paistnud olevat näljas või hooldamata.

Pildil: Tüüpiline Malta paat ja see oli selle hotelli fuajees.

Pildil: Kass võtab päikest.

Pildil: Ka see kas ei liigutanudki end, kui läksin talle hästi lähedale.

Pildil: Kõik Malta saare teed ei ole sellised korralikud ja laid ning isegi rattateega. See on ainus selline, mida ma Malta saarel kohtasin. Me oleme tagasiteel oma hotelli ja see on tee, mis viib sadamasse, kust saab sõita Gozo saarele. Nagu näha, siis on Maltal liiklus vasakpoolne nagu ka Inglismaal. Paremal pool mäe otsas on näha punane torn.

Pildil: Tee meie hotelli viis läbi Foresta 2000 metsaalast. Sellel infotahvlil on teave, mis taimi selles metsas kasvada võib.

Pildil: Tänase päeva matk oli umbes 12 km pikk. Me ei matka kunagi kiiresti, vaid longime aeglaselt ringi. Tänase päevaga on meil kogu Malta saare põhjapoolne osa läbi matkatud alates Mellieha linnast põhja suunas.

Pildil: Nagu piltidelt näha, mida olen teinud restoranist seest, nii on ka ukse taga õhtusööki ootavate inimeste näol tegu enamasti pensionieas olevate inimestega. Õhtusööki hakati pakkuma 18:00 ja enne ukse avamist oli ukse taga ootejärjekord. Ei tea küll, kuhu need inimesed nii kiirustavad, sest toitu jätkus ju alati kõikidele. Ma läksin ekstrra enne 18:00 ka restorani ukse taha ootama, et saaksin seal ootavatest inimestest pilti teha. Ma olin väga rahul, et võibolla 99 % hotelli elanikest olid pensioniealised, sest hotellis oli kogu aeg rahulik ning vaikus. Keegi ei lällanud kuskil ega pidutsetud lärmakalt. Ka restoranis ei olnud lapsi ringi jooksmas või virisemas.

Pildil: Täna õhtul oli külmtoidu letis rannakarpe ning suitsutatud sinki. Need on sellised toidud, et kui neid ikka pakutakse, siis ma neid ka söön. Rannakarpe ahnitsesin endale hulgaliselt ja sõin kõik ära ka. Värske kurk on ikka hea, kui seda saada on.

Pildil: Ribid maitsevad mulle samuti ja viimane korda sõin neid Ameerikas, kui mr X viis mind ribisid sööma. Ribisid ahnitsesin enda taldrikule ka palju ja see oli mu selle õhtu lemmiktoit.

Pildil: Ühest taldrikutäiest rannakarpidest ja singist ei olnud mulle küll ja nii võtsin veel teisegi taldrikutäie. Loomulikult sõin õhtusöögiks asju veelgi, aga kõikidest asjadest ma pilte ei teinud.