4. päev Maltal

Pildil: Magasime jälle nii, et rõduukse ees ei olnud kardinat ja päikesetõusuks olime ärkvel. Seekord oli päikese ees nagu tornikujuline pilv.

Pildil: Tüüpiline minu hoomikusöök Mellieha lahe hotellis. Hommikusöögi juurde sai tasuta võtta eri mahlu või kuumi jooke. Hommikusöögiks pakuti Inglise hommikusööki ja sellest on mul pilte mõnel teisel hommikul. Mina sõin tavaliselt pool taldrikutäit värsket kurki, sest siis saab organism vedelikku ja see vedelik imendub aeglaselt ja sedasi on vedelikku kasulikum tabida kui juues lihtsalt hulganisti vett. Kuna päev otsa ma midagi ei joonud, siis tankisingi ennast aeglaselt imenduvate värskekurgi vee varudega. Loomulikult peab ka päeval vett jooma, aga ma ei joonud. Kui mul õnnestus leida mitte vedela kollase munaosaga praetud munad, siis sõin kokku 4 praetud muna. Reeglina olid kõik munakollased vedelad, aga selliseid mune ma ei söö.

Pildil: Kui hommikuöögil pakuti näiteks ananasse või virsikuid, siis neid sõin ka taldrikutäie. Laual olevates väikestes nõudes on mesi ja tavaliselt jõin meevett, sest kohvi ma ei joo ja mingi automaadist tulev tee mulle ei meeldi. Ma jõin hommikusöögi juurde vähemalt 4 tassi kuuma meevett. Kui olin eriti ahne, siis jõin 8 tassi meevett. Väikesed kinnises pakendis meenõud olid ainsad asjad, mida me ka oma hotellituppa viisime, et siis saaksin seal ka meevett juua, sest toas oli meil veekeetja. Muud sööki me hotelli restoranist oma tuppa ei viinud. Restorani uksel oli silt, et palun mitte toitu restoranist välja viia. Ma nägin korduvalt, kuidas osad inimesed võtsid siiki puuvilju kaasa neid taskutesse või suisa kottidesse pannes. Osad mätsisid midagi salvrätikute sisse ja viisid nii sööki restoranist välja. Tegelikult olid vist siiski vähe neid, kes toitu restoranist välja viisid. Me olime Inglismaalt omale toidu kaasa võtnud, mida lõunal süüa ja seepärast me ei vajanud lisatoidu hankimist restoranist.

Pildil: Hommikusöögi juurde kuulus mul alati 2 apelsini, mis seal kohe ära sõin. Absoluutselt igal hommiku- ja õhtusöögil sõin kaks apelsini. Mõne päeva pärast ma enam ei tahtnud nii palju apelsini süüa, aga sõin siiski, sest kui saab, siis tuleb ju süüa. Vahel sõin ka hommikusöögiks lisaks banaani või kaks. Hommikusöök oli igal hommikul hotellis täpselt samasugune.

Pildil: Nagu ikka, ei olnud meil matkale minnes mingit otsest eesmärki, et kuhu peame välja jõudma. Lihtsalt läksime ja jalutasime ja kui tundsime jõudu, energiat või soovi, siis liikusime uutele radadele ikka edasi ja edasi. Pildil on meie hotelli lähedal olevad Forasta 2000 alad. Ma ei tea täpselt, mis hoonete varemed need on, aga arvasin, et need on kuidagi seotud sõjaaegsete kaitserajatistega. Uurisin Foresta 2000 kaardilt ja seal ei ole nende hoonete kohta midagi kirjutatud. Tegelikult võib see olla hoopis mahajäänud vana hotell.

Pildil: Kõikjal selle mahajäetud hoone ümber ja kõrval kasvavad kõrged puud ehk Malta mõistes mets. Ju kunagi oli seal lage maa, sest suured aknad ja astmeline katus tähendab seda, et oli hea vaade päikese suunas.

Pildil: Tegin pildi rohketest põldudest. Pildi tegemise ajal ma veel ei teadnud, et samal päeval jõuame ka pildil olevate mägede otsa ja veelgi kaugemale.

Pildil: Vaade Mellieha lahele. Eemal paistab Mellieha linn koos kirikutornidega. Meie hotelli ei ole pildilt näha.

Pildil: Tänase matka mingil osal suhteliselt algul jalutasime betoonist valatud teel (pildil on see tee), mis oli nii lai ja kõva kattega, et seal sai ka auto sõita. See tee oli rajatud Euroopa Liidu rahadega ja pidi aitama kaasa põllumajanduse arengule selles piirkonnas. Põllumaad oli seal kõikjal. Üle-eelmisel päeval jalutasime selle kaldapealse kalju ülemisel äärel, mis on pildil paremal pool ja keskel.

Pildil: Arvatavasti on see sibulapõld. Need lahesopid ja kaldapealsed, mis eemalt paistavad, on osaliselt need, kus eelmisel õhtul jalutasime ja vaatasime päikeseloojangut ning sinna kaugustesse läksime ka täna, aga pildi tegemise ajal ma veel ei teadnud, et lähme ka sinna kaugustesse samal päeval.

Pildil: Ma ei proovinud ega nuusutanud neid taimi, aga ju ikka on sibulapõld.

Pildil: Euroopa Liidu rahadega rajatud betoonist valatud tee, tee kõrval põllud ning kõrge kaldapealne, kus jalutasime üle-eelmisel päeval.

Pildil: Kui tee oli valatud betoonist, oli seal siiki mõnus jalutada, sest seal ei olnud autosid. Eemalt paistab lahesopp, kus käisime eelmisel õhtul päikeseloojangut vaatamas. Kaugelt eemalt paistab ka Mellieha linn koos kirikutornidega.

Pildil: See on viigimari.

Pildil: Viigipuud olen ka varem näinud koos viigimarjadega. Mulle meeldivad viibimarjad, aga ma ei ole kunagi juhtunud olema sel ajal viigipuu juures, kui selle marjad on söömiseks küpsed.

Pildil: Täitse alla vee äärde sai ka mööda kitsast ja järsku jalgrada minna.

Pildil: Mõned hulljulged võibolla prooviks mööda liivakivi moodi kallast liikuda, aga ma ei katsetanud seda igaks juhuks.

Pildil: Selleks, et alla vee äärde minna, pidime betoonist valatud teelt ära minema. Nüüd oleme juba tagasiteel. Ei vaatanud seda kaljut väga teraselt, aga huvitav, et kas see kalju oligi algselt sellise kujuga või on see tehtud sellise kujuga, et sealt alt saaks autod läbi sõita.

Pildil: Kohati tundus, et kiviaiad on ehitatud ilma sideaineteta. Mõnest kohast vaadates tundus, et kivide vahel on siiski mingi segu, mis kive koos hoiab.

Pildil: Tüüpiline kandiline karbikujuline majake, mis on arvatasti põlluharijate oma. Kaugel eemal paistavad ka mäel olevad teerajad, kuhu meiegi matk meid viis.

Pildil: Selline on teerada, mis läheb otse üle mägeda ja jõuab välja Popeye külani. Seekord liikusime mööda seda rada.

Pildil: Põllumaa keset lagedaid kivivälju.

Pildil: Popeye küla juures on näha isegi kõrgelt pildistades, kui selge on Malta ümber olev Vahemere vesi. Kui me Popeye külast möödusime, siis oli see küla avatud ja seda sai piletiga külastada, aga meie sinna ei läinud.

Pildil: Meie tee läks ikka edasi ja edasi. Seekord viis meie tee meid läbi kohalikust suuremast põllumajanduspiirkonnast. Neid eemalt paistvaid kasvuhooneid nägin juba siis, kui lennujaamast hotelli sõitsime.

Pildil: Mida kasvatatakse, ma ei oska arvata. Arvatavasti on see mingi kapsaline või salatiline.

Pildil: Mida küll kasvatatakse nendes kasvuhoonetes?

Pildil: Tundub, et seal kasvatatakse kurke.

Pildil: Paistab sedamoodi, et sellel põllul kasvatatakse ube.

Pildil: Õied ja taimed tunduvad olevat oataimede moodi.

Pildil: Sellel põllul kasvatatakse mingeid kõrvitsate moodi asjandusi, ju need on suvikõrvitsad.

Pildil: Kui üles mäkke liikusime, siis oli tee kohati vihmavee poolt auguliseks uuristatud.

Pildil: Seda teed mööda liikusime terves tee pikkuses. Kaugel eemal on see mägi, kus käisime üle-eelmisel päeval jalutamas ning sealtkadist tulime ka täna. Selle tee otsas on ka Popeye küla. Paremal pool mäe otsas paistab punane torn, kus oleme juba samuti käinud. Terve see tee on mõlemalt poolt teed põllumaid täis ja osadest neist tegin ka pilte.

Pildil: Jõudsime mäe otsa ja siis leidsime sealt kohaliku piirkonna kaardi. Mäe otsast paistsid kauguses olevad ilusad matkarajad ja mind nii tõmbas sinna kaugele radadele jalutama. Ise teadsin, et  kui läheme sinna matkaradadele, siis liigume oma hotellist veelgi kaugemale ja peame pärast ju tagasi ka suutma minna. Samas teadsin, et tee tagasi hotelli on lihtne, sest läheb valdavalt allamäge või on tasane tee ja selle kaardi asukohast oli meie hotell ainult 4,5 km kaugusel.

Pildil: Kauguses on uued põllud ja uued teed, mis tundusid nii põnevad kohad, kuhu matkama minna. Liigume Majjistral piirkonna matkaradadele.

Pildil: Otse ees paistab torn, mida olen mitmel päeval meie hotelli kandist eemalt vaadanud. Nüüd tundub see torn nii lähedal olevat. Paremal on see saare maismaa tipp, kust just samal hommikul tulime ning kus ka üle-eelmisel päeval jalutasime. Veelgi kaugel eemal paistab Gozo saare tipp.

Pildil: Selle torni uksed olid lukus ja ma ei märganud mingit silti selle torni kohta. Torni nimi peaks olema Ta' Ciantar "Tower" ja see on arvatavasti ehitatud 19. sajandil talu- või jahimajaks. Hiljem sai selle otstarbeks salakaubavedajaid jälgida ning jälgida rannikut. See torn restoreeriti või alustati selle restoreerimist 2012 aastal.

Pildil: Selle torni juurest on hea vaade rannikule. Kõige kaugemal eemal paistab Gozo saar, aga muud Malta saare osad on need piirkonnad, kus me oleme juba matkanud ja kust tipust tulime ka täna hommikul mööda betoonist valatud teed.

Pildil: Just need kaugusest paistvad matkarajad ja uus kaldapealse tipp on need kohad, kuhu poole mind tõmbas ja samas liikusime sinna minnes oma hotellist järjest eemale. Paremal pool paistavad mingid telkijad või filmivõtted. Liikusime lähemale ja selgus, et olidki filmivõtted. Maltal on filmitud väga paljude eri filmide jaoks tseene.

Pildil: Meie seisime üleval kaldapealsel ja vaatasime alla ja seal alla toimusidki filivõtted. Mis filmi filmiti, ei tea. Filmivõtete meeskond ei olnud väga suur ei kõrgel kaldapealsel ega ka all filmimisel. Seega see ei olnud suur Hollywoodi film.

Pildil: Oleme juba filmivõtetelt mööda jalutanud ja tagasi vaadates paistavad kaugusest filmivõtete jaoks sinna toodud rohelised välikäimlad. Ühe mäe otsas on see torn, kust just mõõdusime, aga kaugel mäe otsas paistab punane torn.

Pildil: Selle pildi tegin olles jõudnud jälle ühe saareosa tippu. Vasakul olev lahesopp, kus on jällegi üks hotell, on Golden Bay ehk kuldne laht. Seal edasi kaugel me ei ole käinud.

Pildil: Tagasivaade aladele, kust täna tulime. Väga kaugel on Gozo saar, aga paistab see saare tipp, kus täna käisime ja ka punane torn paistab kaugel mäe otsas.

Pildil: Kaugel eemal paistab Gozo saar. See osa, mis on lähemal, on see osa, kus käisime täna hommikul matka algul ja kus käisime ka sel päeval, kui külastasime punast torni. Matkates muutuvad kaugused lähedaseks.

Pildil: See on see osa, kust tulime peale heledast tornist möödumist.

Pildil: Ilusad kõrged kaldapealsed.

Pildil: Paistab Golden Bay (Kuldne laht) koos hotelliga. Sinna hotelli me ei läinud, sest ma hakkasin juba mõtlema, et kuskile peab seadma piiri ja aeg on hakata kodu poole jälle liikuma.

Pildil: Nii kasvatakse viinamarju.

Pildil: Filmijate meeskond oli ikka veel omal kohal.

Pildil: Tagasi hakkasime minema mööda asfladteed kuni Popeye külani. Ees paistab see mägi, kust juba täna tulime üle, kasvuhooned, mille kõrvalt tulime mööda ja paistab ka meie hotell ning samas lahes olev teine hotell, paistab punane torn ning Mellieha laht.

Pildil: Kui see sirge tee saab läbi, siis seal ongi Popeye küla ja need kohad, kus oleme juba matkanud nii täna kui eelnevatel päevadel. Kui hotelli jõudsime, siis oli kell 15:00 ja hakkas animaatorite poolt organiseeritud matk. Me ekstra kiirustasime koduteel, et jõuaksime ka sellele matkale. Ma teadsin, et nad ei organiseeri hotelli külastajatele mingeid pikki ja raskeid matku ja nii oligi. Kuigi me olime niigi juba pikalt matkanud, läksime siiski veelkord punase troni juurde.

Pildil: Meie tänane matk oli umbes 17 km pikk. Seekord me söögipausi ei teinud. Sõime energiabatoone liikumise pealt.

Pildil: Kuna õhtusöögil me tasuta mingit jooki ei saanud, siis õhtusöögi alustuseks ma sõin tavaliselt värskeid kurke, kui neid oli või siis salatit. Pildi tegemise ajaks olen ma juba peaaegu kogu salati oma taldrikult ära söönud ja seda oli ikka märgatavalt rohkem kui vaid üks salatileht. Kui kiivisid oli, siis neid võtsin alati endale kaks tükki. Kiivisid tavaliselt juurde ei toodud, kui need puuviljavaagnalt ära söödi ja seepärast ma teadsin, et kui sööma minnes on kiivisid, siis tuleb need kohe sealt võtta, sest pärast on kiivid juba otsas.

Pildil: Nagu traditsiooniks sai, siis sõin õhtusöögil ka kaks apelsini.

Pildil: Peale salati söömist sõin tavaliselt suppi, sest supp on vedelik ja täidab organismi vedelikuvarusid ning supp imendub aeglaselt.

Pildil: Soe toiduvalik oli igal õhtusöögil erinev. Ka külma toidu valik oli erinev. Ma igast taldrikutäiest või igast toidust pilte ei teinud. Antud puhul on mul taldrikul soe toit, milleks on kaks kala, mis on üksteise peal ning nende otsas on köögiviljad. Lisaks on mul veel taldrikul küpsetatud köögiviljad, mis olid minu lemmikud ja mida ma alati sõin mitu portsu, kui seda toitu oli. Tegelikult oli köögiviljatoidu nimi ratatouille. Kollane mais on ka soe. Ma tõstsin endale ainult maisi, aga samas vaagnas oli ka herneid. Tavaliselt oli alati õhtusöögil soojaks toiduks kahte erinevat lihasorti ning üks kalasort. Ma sõin alati kala, sest liha mulle nii väga ei meeldi. Kui on ikka valida kala või liha vahel, siis ma valin pigem kala. Kindlasti oli sooja toidu valikus kehte eri moodi valmistatud kartuleid, ühte viisi pastatoit. Vahel oli ka riisi ja ka kus-kussi. Alati olid valikus ka mingit moodi valmistatud soojad köögiviljad. Mina olin toiduvalikuga rahul. Tavaliselt riisi, kartulit, makarone ega saitooteid ma seal ei söönud, sest need teevad kiirelt kõhu täis ja siis muud paremat sisse ei mahugi.

Pildil: Me läksime sööma üsna sel hetkel, kui restoran avati ja seepärast on lauad alles tühjad.

Pildil: Sageli olid lauad täis. Istuda võis mistahes vaba laua taha. Kui lauda algul istuda, siis tuli ettekandja ja küsis, et mis jooki kliendid soovivad. Kui joogisoovi ei olnud, siis ta rohkem kliente ei tülitanud ja viis vaid musti nõusid ära. Kui klient soovis jooki tellida, siis vist täks see toa arvele otsa ja selle eest pidi hotellist lahkudes maksma või umbes nii. Kui hommikust sööma tulime, siis toa numbrit ei küsitud ja seega võis sisuliselt igaüks, kes hotelli tänavalt sisse astub sinna hommikust sööma minna. Kui õhtust sööma tulime, siis taheti teada toa numbrit ja see kontrolliti paberil ära, et kas sellele toale on ikka õhtusöök ette nähtud. Samas toa numbrit näha ei tahetud ja seega oleks võinud varakult sööma minna ja õelda mistahes toa numbri, kui suvaline inimene oleks hotelli tulnud otse tänavalt. Meil olid ka õhtusöögid reisipaketi hinna sees.

Pildil: Kui pakuti, siis sõin magustoiduks melonit või ananassiviile. Antud juhul on mul taldrikul nii meloniviilud kui ananassiviilud. Ananassi sõin hommikul ka ja see oli väga hea. Õhtune ananass oli kibe ja ma seda ei söönudki. Järgmistel õhtutel ma enam ananassi süüa ei tahtnud, sest arvasin, et ju see on jälle kuskil soojas kohas seisnud ja käärib ning on kibe.

Pildil: Õhtusöögi valikus oli alati kahte erinevat torti. Iga õhtu olid eri tordid. Mulle ei meeldinud neist mitte ükski. Loomulikult proovisin neist igaühte natuke.

Pildil: Igal õhtusöögil oli nelja sorti jäätist ja ma sõin igal õhtul jäätist. Mu ainus lemmik oli kollast värvi jäätis.

Pildil: Peale õhtusöögi söömist jäi mul kõht tühjaks ja ma otsustasin proovida ühte torti, praekartuleid ja jäätist. Selles hotellis pakutavad kartulid mulle tavaliselt üldse ei meeldinud, sest need olid alati kuidagi väga kuivad. Samas ma teadsin, kui kõht on tühi ja vesine lurr ei ole kõhtu täitnud, siis on just kartulit hea sinna otsa süüa. Tavaliselt ma tõstsin taldrikule ainult veerand kooki, aga ju see kook siis mulle maitses, et ma olin terve viilu taldrikule tõstnud. Samas ma jagasin oma kooke alati oma reisikaaslasega, et siis ei pea üksi palju kooki sööma, aga proovida saab erinevaid.