Wednesday, January 18, 2017

2. (74.) päev Inglismaal - Cambridge's - laupäev

Pildil: Selle toidukraami tõin endaga Ameerikast kaasa. Oligi hea, et igaks juhuks oli mul toitu kaasas, sest seda sain ilusti tasapisi Inglismaal oleku esimesel nädalal süüa. Pildil on kiirkaerahelveste hommikusöögipakid, õun, meepakid, kaneeliga hommikuhelbed, riisipakid ja küpsised.


Pildil: Selline paistis suure elumaja hoov ühelt poolt maja.


Pildil: Selline paistis suure maja hoov teiselt poolt suurt maja. Kohe selle maja aia tagant kulges ka ametlik ja avalik matkarada, millest kirjutan edaspidi.


Pildil: Maja hoovis puude otsas nägin pidevalt ringi silkamas kolme oravat. Antud pildil on puu otsas kaks oravat, kellest ühte on paemini näha ja teine on allpool okste vahel. Siinsed oravad olid nagu musta värvi ja nii tumedaid oravaid ma ei olnud varem näinudki.


Pildil: Sellises väikses kahekordses hoovimajas me elasimegi. Ruumides olid seintel radiaatorid. Sooja vett ja toasoojust andis gaasiboileri süsteem.


Pildil: Täna käisime Cambridge linnas, mis oli meie elukohast umbes 20km kaugusel. Cambridge linnas on parkimiskohti raske leid aja meie parkisime auto just selle tee äärde. Seal on kõikjal parkimine tasuline. Meie parkisime kohas, kus võis järjest kuni 4 tundi parkida ja meile sellest ajast piisas. Antud teest paremal pool olid Cambridge Ülikooli arvukad õppehooned ja pildil vasakule jäi Cambridge kesklinn koos Ülikoolide muude hoonetega nagu majutuskohad, kirikud ja muud.


Pildil: Cambridge linn ongi nagu üks suur muuseumilinn, sest see on turistide hulgas väga populaarne. Meie käisime Cambridges 7. jaanuaril ja sel ajal on linn sisuliselt tudengitest veel tühi, sest õppetööd hetkel ei käinud ja ka eksameid ei olnud.


Pildil: Läbi Cambridgi voolab Cam jõgi ja sellel käiakse isegi talvisel ajal paadiga sõitmas. Tegelikult on selle sõitmisviisi nimi punting ja ma ei tea, mis on selle eestikeelne vaste. See on mingi paadi moodi veesõiduk, millel ei ole kasutuses ei mootorit ega traditsioonilisi aere. Veesõiduki tagaosas seisab üks inimene ja lükkab või tõukab seda sõidukit mingi pika toikaga edasi.


Pildil: Cam jõel puntinguga või puntingimist tegemas.


Pildil: Veesõidukid ootamas sõitjaid.


Pildil: Osad, aga võibolla ka enamus, Cambridge tänavad on kitsad ja majad on väga vanad või näevad väga vanad välja.


Pildil: Veel üks näide Cambridge tänavast, aga seal paistab olevat ka poode.


Pildil: Cambridges on autodega tüütu liikuda ja parkimine on kallis või keeruline. Cambridges on kõige populaarsemaks liiklusvahendiks jalgrattad. Hetkel ei ole palju jalgrattureid näha, sest tudengeid ei ole linnas, aga siiski olid jalgrattad parklates.


Pildil: See on Trinity College Cambridges. Sellele alale pääsemiseks tuleb osta kas pilet, peab olema tudeng, õppejõud või Cambridge Ülikooli lõpetanud isik. Minu kaaslane on ka lõpetanud Cambridge Ülikooli ja tal on õigus sellistes paikades viibida ja ka kaaslase kaasa tasuta võtta. Ma ei mäleta, mis College ta on lõpetanud, aga igal juhul mitte Trinity College. Loomulikult igale poole ta ei pääse. Pildil on suvaline vööras inimene. Ma püüan selgitada Cambridge Ülikooli süsteemi, sest mina seda varem ei teadnud ja ma ei ole kindel, et oskan seda õigesti selgitada. On olemas üleüldine mõiste nagu Cambridge Ülikool, aga samas see ei ole selline Ülikool nagu on näiteks Tartu Ülikool või Tallinna Ülikool või Tallinna Tehnikaülikool. Vist Cambridge Ülikooli astudes tuleb avaldus ikka teha sinna, aga selleks, et seal õppida, tuleb astuda mingisse Cambridge Ülikoolis asuvasse Collegesse ja kui ma õigesti mäletan, siis eri Collegeid on seal 31, mille hulgast endale sobilik valida. Seega selleks, et õppida Cambridge Ülikoolis, tuleb õppida ühes 31-st Collegest. Nagu aru sain, siis sinna Ülikooli saab ainult akadeemiliste kõrgete teadmiste alusel ja seal rumalaid inimesi ei ole, ei ole seal ka sportlasi, kes sinna saaksid spordistipendiumite abil. Selles Ülikoolis pannakse rõhku õppimisele ja tudengid konkureerivad omavahel kogu aeg ja kõik tahavad olla parimad. Ma ei oska täpselt hoonete paigutust kirjeldada selles sisehoovis, aga tüüpiline selline sisehoov on selline, et hoonete keskmises osas on söögisaal ja samas majas vist elavad ka hoone juhid. Juhul, kui ma mäletan õigesti, siis pildil otse ees asubki söögisaali majaosa, aga see veidi vasakpoolne. Järgmisel pildil on seda keskmist söögisaali osa näha jälle, aga siis juba järgmis epildi parempoolses küljes.


Pildil: See on Trinity College sisehoov ja seda tänavalt vaadates ei näe. Sisehoov on terves ulatuses ümbritsetud hoonetega. Külastajad, nagu mina ja mu sõber olime, pääsevad ainult sinna ja veel ka seal olevasse kirikusse, aga mujale siseruumidesse või teistesse sama College sisehoovidesse ei pääse. Murul käimine on täielikult keelatud. Maailmas on vist ainult paarkümmed inimest, kes võivad sellistes hoovides murul käia ja need on vist Cambridge Ülikooli lõpetanud isikud, kes on kõrgelt tituleeritud nagu näiteks Nobeli preemia laureaadid. Trinity College lõpetajatest on saanud Nobeli preemia 32 isikut, kusjuures üldse on Nobeli preemiat välja antud 91. Seega kui on teada, et keegi õpib või on lõpetanud Cambridges Trinity College, siis see on märk, et see inimene on silmapaistvalt tark. Ka näiteks Isaac Newton on selle College vilistlane. Trinity College on rajatud 1546 a-l. Tundub uskumatult vana, aga näiteks Cambridge Ülikool on rajatud koguni 1209 a-l. Vasakpoolses majaküljes paistab olevat ava ja see on hoovist väljumiseks mõeldud väljapääs. Musta riietatud valvur seisab pildi keskel kauges nurgas ja pildilt on teda raske märgata, aga ma tean, et ta seisis seal.


Pildil: Isegi igal pool ei tohtinud ümber muru käia. Lisaks keelavatele siltidele oli seal hoovis ka üks valvur, kes jälgis korda, et vöörad ei läheks aladele, kuhu nad minna ei tohi. Sisehoovi ümbritsevates hoonetes elavad tudengid, samas on ka toitlustushoone ning veel mingid õppehooned. Lisaks on seal kabel ning nagu aru sain, siis enamsti on iga College juures ka oma raamatukogu. Suur ja ühisõppimine toimub eemal teaduskondade õppehoonetes, aga Collegete sisehoovi hoonetes toimub ka veel mingi lisa- või eraõpe. Ma ei ole täpselt aru saanud, et kuidas seal need õppimised toimuvad, sest mujal maailma õppeasutustes on ülesehitus ja struktuur teistsugune ja seepärast on mul raske täpselt aru saada, et kuidas Cambridge Ülikoolis asjad käivad.


Pildil: Iga College juurde kuulub oma kirik, aga seda kutsutakse vist kabeliks. Ma ei tea, mis suur vahe on kirikul ja kabelil. Kabel peaks olema kirikust väiksem kristlik altariga sakraalhoone. College külastajaid lubatakse ka kabelit seestpoolt vaatama. Ma ei ole sellises varem käinud ja eeldasin, et pingid on asetatud teist pidi. See kabel, ka teised kabelid on sarnased, on piklik ja pingid on seinte äärt mööda. Ma ei kujuta ette, kuidas seal see Jumalateenistus täpselt välja näeb ja kuidas tudengid seal seisavad või laulavad või kuidas see kõik on korraldatud. Jumalateenistusest tohivad osa võtta vist vaid sealsed tudengid, kuid mitte külastajad nagu mina.


Pildil: Sama kabeli peaukse juures seespool on suurte teadlaste kujud. Kelle kuju on seal kabelis väljas, siis see tähendab, et see isik on saanud hakkama mingi silmapaistvalt suure asjaga või avastusega.


Pildil: Kabelisse sissepääs ja kabel väljastpoolt.


Pildil: Pildil on näha Trinity College kabel ning College sisehoov. Paremal pool olev nelja torniga hoone on sissepääs sellesse sisehoovi. Seal sissepääsul kontrollitakse, kas isikul on õigus sisehoovi minna või mitte.


Pildil: Vaade ühele Cambridge tänavale.


Pildil: Vaade ühele Cambridge tänavale.


Pildil: Cambridgi Ülikooli College'd on rajatud sel ajal, kui mehhaanilised kellad ei olnud veel leiutatud. Selle torni otsas, mis on Caiuse Colleges (rajatud 1348 a-l), on päikesekell ja märkasin päikesekellasid mitmes eri College hoovis. Caiuse College oli kõige vanem College hoov, kus jalutamas käisime.


Pildil: Paremal pool teed paistab King's College territoorium. Selle College hoovis ja kabelis käisin ka jalutamas. Kuigi igal Collegel on vist oma kabel, siis on vist King's College ees omakorda üks üldine kabel või kirik, kus toimuvad vist Ülikooli lõpetajate lõputseremooniad, aga selle hoone pilti mul ei ole.


Pildil: King's College kabeli lagi.


Pildil: King's College kabelis olid isegi tavalised istepingid ja see oli suurim kabel, kus ma Cambridges käisin. Sellel kablil on erilised ja ilusad vitraazaknad.


Pildil: Nagu ikka sealsetes kabelites, on ka selles kabelis pingid seinte äärtes. Kas seal istuvad siis koorilauljad või tudengid, ei tea.


Pildil: Vaade sama kabeli teise otsa. Pildi keskel on üks mees põlvili ja ta mitte ei palveta vaid teeb pilte.


Pildil: King's College sisehoov.


Pildil: On jaanuari algus, aga Cambridges õitsesid väljas lilled.


Pildil: Jaanuari algul Cambridge ühel tänaval puul on õied.


Pildil: Õitsev puu.


Pildil: Käisime Cambridges kuulsas Fitzwilliami muuseumis ( The Fitzwilliam Museum ), mis on kunsti- ja antiigimuuseum, mis kuulub Cambridge Ülikooli alla. Muuseumi on sissepääs kõikidele tasuta. Inglismaal olevatki muuseumidesse sissepääsud tasuta.


Pildil: Mu Inglise sõber on selline sõber, kellel on oma kindel arvamus ja omad plaanid. Kui temale mingi muuseumi osa ei meeldi, siis sinna me näiteks ei lähe. Kui tema ärkab hommikul üles ja tal on mingi plaan või mõte, siis seda me ka teeme, kuigi eelmisel õhtul võis tal olla mingi muu plaan. Ma ei vaidle temale vastu, vaid lasen tal teha tema plaanide järgi, kuigi mulle selline asi ei meeldi, et ta muudab plaane oma suva järgi nii nagu talle meeldib. Ma tunnen seda oma Inglise sõpra juba 3,5 aastat ja tean, et parem on vaikides leppida sellega, mis tema plaanib teha ja ma ei püüagi temaga koos mingeid oma plaane aretada. Temaga koos olles tema sõidutab meid ja maksab kõik kulutused ja nii teeb ka ise kõik plaanid, et kuhu me lähme, mida teema ja kus sööme. Cambridge linna tulekust andis ta ka alles hommikul teada ja nii me sinna läksime ja ma ei olnud midagi ette valmistanud, et mis ma seal linnas teha või näha tahan. Vahel on tore niimoodi reisida, kui ei pea mitte midagi plaanima ja mõtlema, sest kaaslane teeb ise kõik plaanid. Pildil on lihtsalt üks muuseumi ruum, kus eksponeeriti maale.


Pildil: Üks muuseumi ruum, kus eksponeeriti skulptuure ja oli vist Romaani ajastu asjad. Selle muuseumi külastusega lõppeski meie külastuskäik Cambridge linna. Minul tekkis tahtmine ka seal Cambridge Ülikoolis ja eriti just Trinity Colleges õppida, aga see on vist võimatu. Igatahes ma tundsin Cambridge linnas jalutades, et hea oleks kuuluda sellisesse tarkade linna.

No comments:

Post a Comment